Merz ja Schwesig: Turismitragöödia MV-s! Vaidlus teedeehituse üle!
Friedrich Merz külastab MV-s Manuela Schwesigi, arutab olulisi infrastruktuuriprojekte ja turismi tugevdamist.

Merz ja Schwesig: Turismitragöödia MV-s! Vaidlus teedeehituse üle!
Teisipäeval, 3. novembril 2025 plaanib kantsler Friedrich Merz visiiti Mecklenburg-Vorpommerni peaministri Manuela Schwesigi juurde. Seekordse kohtumise peateemaks on hädasti vajalik Wolgasti ümbersõit ja kavandatav sild üle Peene Läänemere Usedomi saarele. Eelkõige puudutab see piirkonna jaoks väga olulise tee-ehitusprojekti rahastamist. Selles kontekstis rõhutab CDU osariigi juht Daniel Peters, kui oluline on Mecklenburg-Vorpommer Liitvabariigi jaoks majanduslikult. Ta kutsub üles looma tõelist abiprogrammi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning leevendama bürokraatlikke takistusi.
Peters rõhutas oma kõnes ka majandusarengu põhjaliku reformimise vajadust. Seejuures tabas ta kriitikat nii hankeseaduse kui ka riikliku turismiliidu negatiivsete pealkirjade suhtes. Vastuseks turismisektori väljakutsetele on osariigi valitsus loonud oma turismi GmbH, et anda turismisektorile uut hoogu sellistes piirkondades nagu Rügen, Usedom, Läänemere ja järvede piirkond.
Turism ja isiklik vastutus
Turism on Mecklenburg-Vorpommerni majanduse keskne sammas ning sellel on suur mõju töökohtadele ja regionaalarengule. Sellega seoses nõuab Peters osariigi valitsuselt suuremat vastutust, et vähendada sõltuvust föderaalfondidest. "On viimane aeg võtta oma murede eest initsiatiiv," ütleb ta.
Arutelu turismiliidu üle teeb raskemaks ka see, et seda mõjutavad korduvalt negatiivsed pealkirjad. Kuigi turism peaks piirkonnas õitsema, on vastutavatel isikutel surve oma strateegiaid ümber mõelda ja kohandada. Seda enam nõutakse uuenduslikke lähenemisviise, mis lähevad varasematest meetmetest palju kaugemale.
Merzi ja Schwesigi kohtumine võib olla otsustav samm mitte ainult infrastruktuuri, vaid ka Mecklenburg-Vorpommerni majandusbaasi tugevdamiseks. Püüdlik föderaalriik, kes soovib olla sillana mandri ja Läänemere vahel, peab rakendama õigeid meetmeid, et tulevikku aktiivselt kujundada.
Lõppkokkuvõttes sõltub palju sellest, kas vastutavad isikud suudavad oma plaanid ellu viia, taludes samal ajal sise- ja väljastpoolt tulevat survet. Regionaalturism ei ole ainult majanduse tegur, vaid ka osa elukvaliteedist riigis – ja see tuleb tagada.