Rannalinnade üüripiirang: MV üürnike kaitse kuni 2028. aastani!

Rannalinnade üüripiirang: MV üürnike kaitse kuni 2028. aastani!

Mecklenburg-Vorpommerni elamuvaldkonnas on toimumas olulisi asju: Rostocki ja Greifswaldi üüripidurit ei pikendata kolme aasta võrra kuni 30. septembrini 2028, vaid see laieneb ka kaheksale atraktiivsele rannikulinnale. Need asukohad on Binz, Graal-Müritz, Heringsdorf, Kühlungsborn, Rerik, Sellin, Zingst ja Zinnowitz. Otsust, mis võib puhkekeskustes elevust tekitada, on arutatud alates 11. novembrist 2025, nagu [n-tv](https://www.n-tv.de/regionales/mecklenburg-vorpommern/Mietpreisbremse-soll-auf-Kuestenorte-in-MV-ausgeehnt- Werden-Werden-85.700html)85.

Laienemise aluseks on seaduslik luba, mis anti föderaalsel tasandil vastu juulis 2025. See annab riikidele võimaluse valida pingelise eluasemeturuga piirkondi ja teha seda maksimaalselt viieks aastaks. Võtmeküsimus jääb alles – kuidas see pingeline turg täpselt tekib? Just tõusvad üürihinnad võivad sageli olla kuni kümme protsenti kõrgemad kui tüüpiline kohalik üür uute lepingute puhul. Ka kehtivad rendilepingud pole turvalised, sest ka üüripiduril on oma käsi selles ja see tagab piirangud üüritõusudele, nagu government-mv selgitab.

Eluasemeturu jaoks vajalik samm

Ehitusminister Christian Pegel (SPD) rõhutab tungivalt vajadust jätkata selle instrumendi kasutamist üürihindade ohjeldamiseks. "Midagi on toimumas," täpsustab ta, käsitledes väljakutset, millega paljud inimesed konkurentsivõimelisel eluasemeturul silmitsi seisavad. Eelkõige on kasvav surve uuesti üürile andmiseks probleem, mida ei saa ignoreerida.

Sotsiaalteaduste uurimisinstituudi Empirica raportis on juba uuritud 17 kogukonda, mis kannatavad pingelise eluasemeturu all. Tulemused näitavad selgelt, et sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on vaja manööverdamisruumi. Seetõttu investeerib riik sotsiaalkorteritesse: alates 2017. aastast on Rostockis loodud 808 ja Greifswaldi 356 dotatsiooniga korterit.

Rahaline toetus sotsiaalkorteritele

Eriti tähelepanuväärne on sotsiaaleluruumide rahastamise kasv, mis neljakordistus aastas 32-lt 127 miljonile eurole. Need vahendid peaksid 2026/2027 jääma samale tasemele, et vähendada survet eluasemeturule. Riigivalitsus järgib selget strateegiat, mis koosneb kolmest sambast: üürikontroll, sotsiaalelamute edendamine ja ehitusprotsesside kiirendamine.

Määrust üürikontrolli laiendamiseks uutesse rannikulinnadesse oodatakse pikisilmi 2026. aasta kevadel. Areng on jätkuvalt põnev – mitte ainult kohalikele üürnikele, vaid ka kõigile tulevastele huvilistele neis populaarsetes puhkekohtades. Jääb küsimus, kas need meetmed annavad ka tegelikult soovitud efekti või jätkavad üürihinnad hüppeliselt tõusmist. Seda, kas riigivalitsuse hea käsi siin viljakale pinnasele langeb, näitab aeg.