Läänemere veetasemed 25. oktoobril: üleujutuste hoiatus rannikutele!

Läänemere veetasemed 25. oktoobril: üleujutuste hoiatus rannikutele!

Täna, 25. oktoobril 2025 on Läänemere rannik Mecklenburg-Vorpommernis jätkuvalt veetaseme tõusu tõttu üleujutuste ohjamise leviala. Erinevad mõõtejaamad Wismaris, Warnemündes, Althagenis, Barthis, Stralsundis, Sassnitzis ja Greifswaldis on praeguste veetasemete andmete kõige olulisemad kontaktpunktid. Valju Läänemere ajaleht Viimased mõõtmised näitasid, et Warnemünde veetase on 617 cm – see on möödunud üleujutuste keskmine väärtus kümne aasta jooksul.

Statistika austajatele: Warnemündes registreeritud kõrgeim üleujutuse tase 770 cm pärineb 13. novembrist 1872, madalaim madalveetase 332 cm mõõdeti 18. oktoobril 1967. Veetaset üle 1,00 m loetakse tormilaineks, tugevate tormitõusudega kuni 1,50 m või rohkem rannikukaitset.

Üleujutuste hoiatused ja nende levik

Hoiatussüsteemid on kindlalt välja töötatud: üleujutuste hoiatusi annavad välja erinevad asutused, nagu üleujutuskeskused, politsei ja tuletõrje. Neid hoiatusi levitatakse raadio, televisiooni, sotsiaalmeedia ja isegi digitaalsete stendide kaudu. See on eriti oluline, kuna viimane tugev torm põhjustas oktoobris umbes 56 miljonit eurot kahju. Sassnitzi linn teatas, et olulise infrastruktuuri taastamiseks on vaja ligikaudu 42 miljonit eurot. Ligikaudu kuue miljoni euro suuruseks hinnati ka liivakaod randades ja luidetes.

Läänemere hüdroloogilisele olukorrale juhib regulaarselt tähelepanu ka Federal Institute for Hydraulic Engineering (BSH). Teie igakuised aruanded annavad üksikasjalikku teavet veetaseme ja veetemperatuuri kohta, pakkudes samas võrdlusaluseid pikaajalise statistikaga. Viimased aruanded ei ole juurdepääsetavad ja on kättesaadavad PDF-failidena, kuid sisaldavad palju graafilisi kujutisi, mis võimaldavad lugejatel olukorda paremini mõista, näiteks Föderaalne Hüdraulika Instituut suhtleb.

Ülemaailmne üleujutusprobleem

Kui vaatame oma piiridest kaugemale, näeme, et üleujutused on üks levinumaid looduskatastroofe kogu maailmas. Alates 2000. aastast on need põhjustanud ligi 37 protsenti kõigist looduskatastroofidest Statistika. Euroopa Parlamendi määratluse kohaselt on tegemist ajutise üleujutusega maa-alal, mis tavaliselt ei ole veega kaetud. Sellele aitab kaasa ka kliimamuutus, kuna soojem atmosfäär talletab rohkem vett, mis omakorda toob kaasa tugevamad vihmasajud.

Saksamaal on statistilise üleujutusriskiga kokku puutunud ligikaudu 7,6 protsenti kõigist aadressidest. Millised on tagajärjed? Umbes 400 000 inimest elab piirkondades, mida lähitulevikus võivad üleujutused mõjutada. Erilist tähelepanu pööratakse Reini ja selle lisajõgede äärsetele piirkondadele, mis on eriti ohustatud.

Üleujutusprobleem toob esile meie infrastruktuuri haavatavuse äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes. Üleujutuskaitse süstemaatiline laiendamine ja looduslike säilitusalade arvestamine on üliolulised, et minimeerida tulevasi kahjusid ja reageerida tõhusalt muutuvatele kliimatingimustele.