Läänemeri vee all: praegune veetase ja tormitõusu hoiatused!

Läänemeri vee all: praegune veetase ja tormitõusu hoiatused!

27. oktoober 2025 toob meieni taas põnevad veetasemed Läänemeres Mecklenburg-Vorpommernis. Erinevate mõõtejaamade jooksvad väärtused näitavad, et veekogused on väga erinevad ning oluline on arengutel silma peal hoida. Mõõtejaamad Wismaris, Warnemündes, Althagenis, Barthis, Stralsundis, Sassnitzis ja Greifswaldis jagavad täpseid andmeid, et kodanikud saaksid veepealset olukorda paremini tunda. Ajalehe Ostsee-Zeitung andmetel on Warnemünde veetase kümne aasta jooksul keskmiselt 407 cm, kõrgem aga 617 cm. Warnemündes kunagi mõõdetud kõrgeim üleujutuse tase oli muljetavaldav 770 cm, madalaim väärtus aga 332 cm, mis registreeriti 1967. aastal.

Aga kuidas see täna välja näeb? Pilk praegusele veetasemele annab olukorrast sügavama ülevaate:

• Zingst: 498 cm (Diff. zum Mittelwasser: -9 cm)
• Bodstedt: 496 cm (Diff. zum Mittelwasser: -14 cm)
• Ralswiek: 514 cm (Diff. zum Mittelwasser: 6 cm)
• Schwerin (Neumühle, Neumühler See): 416 cm (Diff. zum Mittelwasser: 42 cm)

Tormid ja hoiatussüsteemid

Samuti on oluline tähele panna tormilainesüsteemi Saksa Läänemere rannikul. Tormide tõusud jagunevad erinevatesse klassidesse:

• Sturmflut: 1,00 – 1,25 m über mittlerem Wasserstand
• Mittlere Sturmflut: 1,25 – 1,50 m
• Schwere Sturmflut: 1,50 – 2,00 m
• Sehr schwere Sturmflut: über 2,00 m

Kõrge veetaseme saavutamisel saadetakse elanikkonna ohust teavitamiseks tavaliselt üleujutuste kontrollikeskused, föderaalsed, osariigi, piirkonna, politsei või tuletõrjeosakonnad. Need hoiatused jõuavad kodanike elutuppa erinevate kanalite kaudu, nagu raadio, televiisor, valjuhääldiautod või isegi kaasaegsed hoiatusrakendused.

Rahalised tagajärjed ja kliimamuutused

Viimane tugev torm oli laastav: kahju ulatus umbes 56 miljoni euroni. Eriti puudutab see Sassnitzi linna, mis on praegu teatanud ligikaudu 42 miljoni euro suurusest rahalisest vajadusest oma infrastruktuuri taastamiseks. Üleujutustes tugevalt kannatada saanud rand vajab ka kunsttoitu, milleks on planeeritud kuus miljonit eurot.

Laiemas kontekstis on oluline mõista üleujutusohu aluseks olevaid tegureid. Üleujutused on kõige levinumad looduskatastroofid, mis on alates 2000. aastast põhjustanud peaaegu 37 protsenti kõigist sellistest hädaolukordadest maailmas. Peaksime valmistuma sagedasemateks üleujutusteks, eriti kliimamuutuste valguses, mis suurendavad sademete hulka ja säilitavad atmosfääri rohkem vett. Saksamaal on sellistele ohtudele avatud 7,6 protsenti kõigist aadressidest, mis ähvardab umbes 400 000 elanikku, eriti Reini ja selle lisajõgede ääres.

Kui vaadata tulevikku, saab selgeks: tõsiste kahjude vältimiseks on hädavajalik üleujutuskaitse intensiivsem laiendamine. Oluline on planeeringusse rohkem kaasata looduslikke säilitusalasid ja peatada üleujutusalade hävimine. Tee paranemiseni on pikk ning julgeoleku ja kliimaga kohanemise küsimused tuleb pidevalt ümber hinnata.

Olukord nõuab ühist solidaarsust, et väljakutsetele adekvaatselt reageerida. Seega pole asi ainult ootamises ja tee joomises, vaid tegutsemises!

Täpsema teabe saamiseks soovitame linke hetke veetasemetele:
Läänemere ajaleht,
Tasemeportaal MV,
Statistika.