Rostocki üürnike päev: murettekitavad nõudmised rohkemate sotsiaalkorterite järele!

Rostocki üürnike päev: murettekitavad nõudmised rohkemate sotsiaalkorterite järele!

Olukord Saksamaa eluasemeturul on taas teravalt vaieldud teema. 27. juunil 2025 kogunesid arvukad delegaadid Rostock-Warnemünde, et arutada murettekitavaid arenguid sotsiaalelamuehituses Saksa Üürnike Liidu (DMB) Üürnike päeval. Vastavalt aruannetele alates NDR Sotsiaaleluruumide fond on alates 2006. aastast kahanenud ligi poole võrra ja on praegu 1,1 miljoni ringis. Kui vaadata nõudlust, siis enam kui üheteistkümnel miljonil üürnikul leibkonnal on õigus eluasemeõiguse tunnistusele. Kuid sotsiaalkorterite puudus on murettekitav: praegu on üleriigiliselt puudu umbes 550 000 ühikut.

DMB hoiatas kiiresti: igal aastal kaob turult umbes 40 000 sotsiaalkorterit, samas kui uusi ehitatakse vaid umbes 25 000. Selle olukorra vastu võitlemiseks kutsub DMB üles kahekordistada sotsiaaleluruumide fondi kahe miljonini aastaks 2030. Kokku ehitatakse aastas 100 000 alalist sotsiaalkorterit. Sotsiaalkorterite edendamiseks on vaja 12,5 miljardi euro suurust investeerimisprogrammi aastas.

Taust ja nõudmised

Pesteli Instituudi uuringust selgub, et riigi toetus sotsiaaleluruumidele on jäänud tõsiselt tähelepanuta. Aruanded alates Saksa Üürnike Ühing Selle järgi on praegu puudu enam kui 910 000 sotsiaaleluruumist. Jah, valitsuse kulutused eluasemetoetusele on ületanud 20 miljardi euro piiri. Seevastu kulutused sotsiaaleluruumidele on viimastel aastatel olnud alla 2,5 miljardi euro aastas, mis näitab selget ebaproportsionaalsust.

Eriti pingelistel eluasemeturgudel, nagu München, maksavad töökeskused kohutavat üüri, mis on 50% kõrgem kui keskmine üür. See pole mitte ainult väljakutse üürnikele, vaid koormab ka riigieelarvet aastas ligikaudu 700 miljoni euro suuruse lisakuluga. Üürnike päeval kutsusid delegaadid üles lahenduse lahutamatuks osaks saama uute sotsiaalelamuehituse käibemaksu alandamise või kaotamise 7%-ni.

Vaja on ühiseid jõupingutusi

Üürnike päeval tõsteti esile ka sotsiaalkvoodi tähtsust sotsiaaleluruumide eraldamisel. “Eluasemeraskuste komisjonide” kehtestamine kõigis omavalitsustes on mõeldud selleks, et korterite eraldamisel arvestataks sotsiaalsete kriteeriumidega. Puuetega inimestele tuleks reserveerida kvoot vastvalminud sotsiaaleluruumidest vähemalt 10%.

Rostocki linn on juba teatanud, et loob 2035. aastaks 26 000 uut korterit ning praegu käib intensiivne arutelu uue kinnisvaramaksu üle. Neid jõupingutusi toetab eelkõige kavandatav alampalga tõstmine kahes etapis 14,60 euroni. Hea käe omamine kõigi nende meetmete rakendamisel on hädavajalik, et muuta elamispind taas kõigile kättesaadavaks.

Üürnikepäeva meeleolus domineeris tungiv vajadus väljakutsetega tegeleda. DMB uueks täiskohaga presidendiks valiti Melanie Weber-Moritz, Lukas Siebenkotten aga astus ametist tagasi pärast 18 aastat. Nagu näitavad arutelud tulevase eluasemepoliitika üle, on meil veel palju tööd ees.