Šnitslihinnavaidlus: minister Blanki kriitika tekitab segadust!

Šnitslihinnavaidlus: minister Blanki kriitika tekitab segadust!

Arutelu šnitsli kõrgete hindade üle Läänemere rannikul kogub hoogu. Mecklenburg-Vorpommerni turismiminister Wolfgang Blank kritiseeris hiljuti tõsiasja, et mõnedes restoranides on hinnad ülikõrged. 24,40 eurot šnitsli eest Binzi restoranis oli punane lipp ministrile, kes kirjeldas seda ülehinnatuna. Kuid toitlustussektori reaktsioonid ei võtnud kaua aega. Baden-Württembergi meisterkokk Jürgen Mosthaf pidas seda kriitikat kohatuks ja tõi ajalehes “Bild” välja riigi toitlustusasutuste kõrged kulud – alates muutumatust 19% käibemaksust kuni kõrge miinimumpalga ja arvukate maksudeni.

Selle tulise arutelu osana väljendas ka Robert Dahl Karls-erlebnisdorfist Mecklenburg-Vorpommernis oma arusaamatust Blanki poolt restoranide häbimärgistamise kohta. Ta rõhutas, et vasakpoolse koalitsiooni loodud kallitest raamtingimustest on raske üle saada. Dahl kutsus ministri lausa oma restorani šnitslit jooma, kust saab kiire Viini šnitsli vaid 13 euroga. Blankile esitas kutse ka teine ​​Rostocki restoran. Minister tunnustas neid pakkumisi, kuid tunnistas, et ei oodanud sellist vastukaja.

Elanikkonna kriitilised hääled

Avalik arutelu on elav. Ostsee-Zeitungi lugejad kommenteerivad hindu ja märgivad, et Mecklenburg-Vorpommernis on väljas söömine kallim kui mujal Saksamaal ja Jaapaniga võrreldes peetakse seda isegi ülemääraseks. Mõned lugejad tõstavad kõvasti häält: näiteks Sophia Katrin kritiseerib Rügeni hindu kui keskklassile vaevalt taskukohaseid hindu. Ralf Gliege toob võrdlusi Baierimaaga ja märgib, et seal käiakse rohkem väljas söömas, mis võib muuta toitlustussektori säästlikumaks.

Küsimused kõrgete hindade põhjuste kohta muutuvad üha valjemaks. Ulrike Kmieciak loetleb selliseid tegureid nagu üürid, energiakulud ja maksud, mis teevad restoranipidajate elu keeruliseks. Andreas Kung ja Marco Messner nõustuvad ning toovad välja ka hindu mõjutavate kulude kasvu. Kai-Björn Reeps seevastu ei kritiseeri mitte ainult kõrgeid hindu, vaid ka kvaliteeti ja teenust Rostockis ning väljendab muret, et maksusoodustused ei jõua klientideni.

Pilk toitlustustööstuse näitajatele

Sellised arutelud pole alusetud, sest numbrid räägivad enda eest: 2022. aasta jaanuarist 2025. aasta juulini tõusid toitlustuskaupade, näiteks šnitsli hinnad üle 26 protsendi. Saksamaa hotellide ja restoranide liidu DEHOGA andmetel on tööjõu- ja toiduhinnad tõusnud ligi 30 protsenti. See toob kaasa müügi olulise languse. 2025. aasta esimesel poolel langesid hotelli- ja restoranipidajad 2019. aastaga võrreldes reaalselt 15,1 protsenti. Samuti aitab väljakutsetele kaasa käibemaksu alandamise tühistamine 2024. aasta algusest.

Toitlustustööstus on viimastel aastatel kannatanud mitmesuguste kriiside käes, eriti koroonapandeemia ajal. Paljud ettevõtted pidid sulgema ja kuigi toitlustusasutuste arv on mõnevõrra taastunud, on suurlinnapiirkondades endiselt suur kõikumine. Vajadus uue alguse järele toitlustussektoris koos kõrgete rahanõuetega tähendab, et restoranipidajad tahavad rasketest aegadest ülesaamiseks head kätt. Lootused käibemaksu alandamiseks 1. jaanuarist püsivalt 7%-le säilivad, kuid küsimusi, kas see võib kaasa tuua õiglased hinnad ja parema hinna-kvaliteedi suhte.

Arutelu šnitslihindade üle näitab, kui keeruline ja mitmekihiline on gastronoomiahindade küsimus. Alates poliitilistest väidetest kuni isiklike arvamusteni ja lõpetades raskete majanduslike faktidega – see arutelu võib Saksamaa gastronoomiamaastikku jäädavalt muuta. Saab näha, kas kõik asjaosalised leiavad lõpuks lahenduse.