Saksamaa dilemma: juhtroll Iisraeli ja Palestiina vahel?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa on surve all Palestiinat tunnustama. Välispoliitikast räägitakse uute konfliktide ja euroopalike seisukohtade väljatoomisel.

Deutschland steht unter Druck, Palästina anzuerkennen. Die Außenpolitik wird diskutiert, während neue Konflikte und europäische Positionen konturiert werden.
Saksamaa on surve all Palestiinat tunnustama. Välispoliitikast räägitakse uute konfliktide ja euroopalike seisukohtade väljatoomisel.

Saksamaa dilemma: juhtroll Iisraeli ja Palestiina vahel?

Saksamaa välispoliitika seisab silmitsi praeguste väljakutsetega, kuna arutelu Palestiina riigina tunnustamise üle kogub hoogu. Seda soodustavad eriti arengud Gaza sektoris, kus Iisraeli agressiivne tegevus on paljudes Euroopa riikides nördinud. Valju NDR Reeglitel põhinev liberaalne maailmakord on äärel ja Euroopa peab oma rolli selles jõupoliitikaga iseloomustatud keskkonnas uuesti määratlema. Samal ajal taotletakse Saksamaalt üha enam liidrirolli.

Praegusel poliitilisel maastikul avaldab USA surve Euroopale Venemaa-vastase kindla seisukoha võtmist. Peamine küsimus on aga selles, mil määral suudab Saksamaa hakkama saada tasakaaluga ajaloolise vastutuse Iisraeli ees ja praeguste kriiside vahel. Välishääled poliitikast, sealhulgas liiduminister Johann Wadephul (CDU), rõhutavad vajadust leida ühtne Euroopa seisukoht.

Palestiina reaktsioonid ja tunnustamine

Prantsusmaa on juba astunud esimese sammu ja tunnustanud ametlikult Palestiinat riigina. President Emmanuel Macron näeb seda otsust Iisraeli ja Palestiina vaheliste rahuläbirääkimiste aluseks. ÜRO Peaassambleel ütles ta, et Gaza sektoris käimasolev sõda ei ole kuidagi õigustatud. Ka teised riigid nagu Suurbritannia, Kanada ja Austraalia on Iisraelile surve avaldamiseks astunud samme ZDF teatatud.

Rahvusvahelise statistika kohaselt on nüüdseks Palestiinat tunnustanud enam kui 150 ÜRO 193 liikmesriigist. Palestiina omavalitsuse jaoks tähendab see märkimisväärset prestiiži kasvu, samas kui USA ja Iisraeli valitsused, eriti peaminister Benjamin Netanyahu, eiravad seda tunnustust kui "tasu terrori eest". Seevastu Saksamaa föderaalvalitsus ei plaani lähiajal tunnustust, sest kantsler Friedrich Merz on seisukohal, et selle nõuded ei ole täidetud. Ta rõhutas, et tunnustamine peaks olema viimane samm rahuprotsessis kahe riigi lahenduse poole.

Arvamused ja sanktsioonid

Arvamused Palestiina tunnustamise kohta jagunevad Saksamaa poliitikas selgelt lahku. Kui SPD näeb Prantsusmaa tunnustamist loogilise sammuna, siis CDU poliitik Jürgen Hardt on öelnud, et ei oota rahuolukorrale positiivset mõju. Müncheni julgeolekukonverentsi endine juht Wolfgang Ischinger peab tunnustust meeleheiteks ja kritiseerib Euroopa välispoliitika usaldusväärsuse kaotust. Sellega seoses arutatakse ka Iisraeli-vastaste sanktsioonide kataloogi DW teatatud.

EL-i Komisjon on juba teinud ettepanekuid Iisraeli valitsusele surve avaldamiseks, sellise sanktsioonipaketi jaoks on vaja 15 EL-i 27-st liikmesriigist nõusolekut. Föderaalvalitsuses on selles küsimuses aga erinevaid arvamusi. Forsa küsitlus näitab, et 54% sakslastest toetab Palestiina tunnustamist, samas kui 31% on selle vastu. Eks ole näha, kas ja kuidas Saksamaa välispoliitika selles keerulises mitmekihilises konfliktis edasi areneb.