Kraanaprobleem Stralsundis: Volkswerfti ähvardavad märkimisväärsed tagajärjed!

Kraanaprobleem Stralsundis: Volkswerfti ähvardavad märkimisväärsed tagajärjed!

Praegu on tõsiseid probleeme Stralsundis asuva Volkswerfti merendusäripargiga. Ellingkraana “Neptun 3” ei saanud uut kasutusluba ja suleti. See halb uudis mõjutab eriti äripargi ettevõtteid, kes oma töö tõhusaks lõpuleviimiseks kasutavad seda kraanat. Linna pressiesindaja Peter Koslik kinnitas, et kraana võeti kasutusest välja lubade puudumise tõttu ning praegu uuritakse erinevaid alternatiive. Seni on ebaselge võimalike remondikulude suurus ja puuduse täpsemad asjaolud. Kuni lahenduse leidmiseni on ettevõtted sunnitud rentima suurt kraanat, tasudes samal ajal ise väiksemate seadmete eest, mis tekitab täiendavat rahalist koormust.

Selline olukord toob esile väljakutsed, millega Volkswerft on viimastel aastatel silmitsi seisnud. ndr.de kirjeldab Volkswerfti kui linna tööstuslikku selgroogu paljude aastakümnete jooksul, kus kunagi töötas mitu tuhat laevaehitajat töötas. Tänapäeval on piirkond osa meretööstuspargist, mille Stralsundi linn omandas 2022. aasta kevadel 16,5 miljoni euro eest ja on sellest ajast tegutsenud. Linnapea Alexander Badrow (CDU) on otsustanud luua vähemalt 1000 töökohta. Hetkel töötab äripargis aga vaid umbes 250 inimest, kuna suuremad huvilised nagu Norra Foseni laevatehas ja Rostocki avamereturbiinide tootja EEW on tagasi tõmbunud. Kriitikud nõuavad nüüd äripargi kasutuskontseptsiooni ülevaatamist, mille kohta esitati taotlus ka eelmisel kodanikukoosolekul.

Merepärand, mis seisab silmitsi väljakutsetega

Stralsundi merendustraditsiooni sümbol Volkswerft on praegu surve all, kuna 34 hektari suuruse tööstuspargi haldamise jooksvad kulud on umbes 500 000 eurot kuus. Küsimus jääb: milline näeb välja endise laevatehase tulevik? IHK Nordi esimees dr Bernhard Brons juhib tähelepanu sellele, et Saksamaa laevaehitus ja sadamatööstus on hädas kasvava survega. Majandusväljavaated on võrreldes eelmise aastaga oluliselt halvenenud, nagu näitab IHK Nordi tööstusuuring. Merendusettevõtete peamised murekohad on tõusvad tööjõukulud, energia- ja toorainehinnad ning oskustööliste nappus, mis koormavad oluliselt ärikliimat.

Laevanduses juba tunda andvad talvised väljakutsed ei muuda olukorda laevatehase väljavaadete jaoks sugugi lihtsamaks. Jätkuv ebakindlus sadama infrastruktuuri rahastamisel föderaalvalitsuse poolt takistab hädasti vajalikke investeeringuid. Sellegipoolest on lootusekiir olemas: 2025. aasta kevadel asutati laevaehitusettevõtete huvigrupp, et arendada turule uuenduslikke lahendusi ja aidata seeläbi kaasa tööstuse tugevdamisele. Võimalike konkurentsiteguritena loodavad ettevõtted, et ametiühingute liit loob paremad tingimused edasiseks arenguks.
deutscher-marinebund.de.

Jääb üle loota, et Stralsundi linn ja kaasatud ettevõtted õpivad praegustest raskustest ning töötavad välja uued kontseptsioonid laevatehase taaselustamiseks ja meretööstusele uue tõuke andmiseks. Volkswerfti ajalugu on traditsiooniderikas ja selle tulevik on linna majandusliku stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega.