Prokurörid kaebavad kabrioletijuhtidele määratud leebe karistuse edasi

Prokurörid kaebavad kabrioletijuhtidele määratud leebe karistuse edasi

Mecklenburg-Vorpommerni kohtud tegelevad praegu tõsise intsidendiga. Eelmise aasta augustis Proras 13-aastast poissi tabanud 47-aastane kabrioletijuht on taas fookuses pärast seda, kui Stralsundi prokuratuur kaebas Bergeni ringkonnakohtu otsuse peale. Vastavalt NDR määrati mehele rahatrahv, 12 000 eurot, kuid avalik juhiluba ja 1 aasta äravõtmine. Prokurör peab seda karistust ebapiisavaks ning kahtleb ka tunnistajate ütluste usaldusväärsuses.

14. augustil aset leidnud juhtum jätab palju küsimusi vastuseta. Poiss reisis koos oma klassikaaslastega ja väidetavalt provotseeris juhti eelnevalt. Seejärel pööras kabrioleti juht otsa ja kihutas suurel kiirusel poisi poole. Õpilane sai kokkupõrkes raske ajutrauma ja hulgihaavu ning viidi päästekopteriga haiglasse. Siiski vabastati ta mõne päeva pärast, nagu teatas buten un binnen.

Uus kohtuprotsess on pooleli

Juhtumit arutatakse nüüd uuesti Stralsundi piirkonnakohtus, kus kohtunikel on võimalus karistust kinnitada, seda vähendada või suurendada. Kuupäeva ei ole veel määratud ja pole kindel, kas tunnistajatelt nõutakse uuesti ütlusi andma. Juht on süüdistusi tahtlikust tegevusest eitanud, mida toetab tehniline protokoll – see ei saanud tõendada tahtlikku tahtlust.

Politsei uurimine viis Rügeni saarelt pärit sõidukiomaniku tuvastamiseni. Sõiduki läbiotsimine, et leida täiendavaid tõendeid, oli samuti osa prokuratuuri püüdlustest selgitada, kas omanik oli juhtumi toimumise ajal tõesti roolis.

Pilk alaealiste kuritegevusele

See juhtum langeb laiemasse konteksti, kus arutelu noorte kuritegevuse üle Saksamaal intensiivistub. Uuringud näitavad, et noorte vägivald on jõudnud murettekitava tasemeni. Statista märgib 2024. aastal ligikaudu 13 800 alaealiste kuritegevuse juhtumit – rohkem kui kaks korda rohkem kui 2016. aastal. Noorte kahtlusaluste väiksem langus (ligikaudu 6 protsenti) näitab, et ennetavad meetmed ja abipakkumised noortele on vajalikumad kui kunagi varem.

Eriti tähelepanuväärne on meeste suur osakaal kahtlusaluste hulgas: peaaegu kolmveerand sellest rühmast on mehed, mis viitab sügavamatele sotsiaalsetele sidemetele ja struktuuridele. Föderaalse Kriminaalpolitsei Ameti (BKA) hinnangul võib noorte vägivalla kasvu põhjuseks muu hulgas koroonameetmetest tingitud psühholoogiline stress.

Jääb üle oodata, kuidas uus kohtuprotsess selle traagilise loo tulemust mõjutab ja milliseid meetmeid võetakse selliste juhtumite edaspidiseks ärahoidmiseks. Üks on aga selge: midagi toimub ja ühiskonda kutsutakse üles mitte loobuma ennetustööst.