Müsteeriumid ja ohud: roheline vibukütt ähvardab Bellamy lossi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Inspektor Featherstone uurib jubedaid mõrvu miljonär Bellamy lossis. Ohtlik vibulaskja on luuramas!

Inspektor Featherstone untersucht unheimliche Morde auf dem Schloss des Millionärs Bellamy. Ein gefährlicher Bogenschütze sucht sein Unwesen!
Inspektor Featherstone uurib jubedaid mõrvu miljonär Bellamy lossis. Ohtlik vibulaskja on luuramas!

Müsteeriumid ja ohud: roheline vibukütt ähvardab Bellamy lossi!

Miljonär Bellamy lossi kohal on sügav, salapärane pimedus, mis toob selle täna taas ekraanidele. Lood, mis seal pahkluuni ulatuvas udus aset leiavad, viivad meid Edgar Wallace’i kriminaalromaanide maailma. Film “Roheline vibukütt” näitab meile, kuidas Scotland Yardi inspektor Featherstone tiirleb jubedate sündmuste ümber. Ja nagu sellest veel vähe oleks, teeb maskiga kaabakas, roheline vibukütt, surmavat pahandust ja seab ka noore õetütre Valerie surmaohtu. Režissöör Jürgen Roland tagab põnevuse, millest ei tohiks ilma jääda, tippklassi näitlejaskonnaga, kuhu kuuluvad ka Gert Fröbe ja Karin Dor – seal on midagi!

Edgar Wallace (1875-1932) oli Briti kirjanik, kelle teosed meelitasid Saksamaal miljoneid publikut. Ta on kirjutanud umbes 175 romaani, sealhulgas klassikat nagu The Witcher ja The Inn on the Thames. Tema lood on tuntud oma põnevuse ja hirmude poolest, kuigi need pakuvad vähem psühholoogilist sügavust. Umbes 40 tema romaanidel põhinevat filmi, millest paljud on toodetud 1960. aastatel, näitavad, et ta on filmifännide seas väga populaarne. Staaridest nagu Klaus Kinski said selle žanri legendid. [3sat] tuletab meelde, et Briti autori filmitöötlusi müüdi mitte ainult kinos, vaid ka televisioonis.

Edgar Wallace'i filmide populaarsus

Rialto Filmi aastatel 1959–1972 toodetud krimipõnevikud on žanrile püsivat mõju avaldanud. Tolleaegse meelelahutusvabriku vaimu järgi valmis umbes 39 filmi, mis olid suuresti mõjutatud sellistelt režissööridelt nagu Alfred Vohrer ja Harald Reinl. 1960. aastate tüüpiliste stiilivahendite hulka kuulusid pikad nukukaadrid ja keerukate montaažitehnikate kasutamine. Lisaks põnevatele lugudele maskides inimestest ja hoolimatutest kurjategijatest pakub žanr muljetavaldavat galeriid korduvatest nägudest nagu Joachim Fuchsberger ja Klaus Kinski. Alates salapärastest villadest kuni tuhmide Londoni alleedeni ei saaks asukohad olla atmosfäärilisemad.

Roheline vibukütt ise ei paku mitte ainult võimalust kogeda põnevaid ja hirmutavaid asju, vaid on ka osa pidevast krimimaailma vaimustuses. Film on põnev osa Wallace'i adaptsioonide sarjast, mis pole tänapäeval oma populaarsust kaotanud. Ja vaatajad võivad oodata legendaarsete lugude tagasitulekut – ka aastate pärast on ruumi uuteks tõlgendusteks ja uuteks väljaanneteks. See tähendab, et žanri praeguseid trende saab ühendada Wallace'i klassika ajatu hõnguga.

Filmikülastus võiks olla väärt igale filmifännile – värskete ideede, uute vaatenurkade ja nostalgilise õudusajaloo puudutusega! Kes teab, võib-olla on roheline vibukütt ka teie igaõhtusel esinemisel külaliseks. Parim viis selleks on veel üks hea suutäis popkorni!