Poola tutvustab piirikontrolli: löök rändele!
Poola tutvustab piirikontrolli: löök rändele!
Deutschland - Viimastel päevadel on Euroopas piiritletud arutelu piiritletud. zdf teatab, et Poola tutvustab järgmisest esmaspäevast passiivset piirikontrolli. Selle meetme eesmärk on piirata kontrollimatu rändvoolu. Selle sammuga on kutsunud ka peaminister Donald Tusk, kes kommenteeris liikumisvabaduse võimalikke tagajärgi Euroopas. See on delikaatne asi, sest tavaliselt ei tohiks Schengeni piirkonnas toimuda statsionaarseid inimesi.
Föderaalvalitsus on ebakorrapärase rände vastu võitlemiseks juba tellinud kontrolli kõigil Saksamaa piiridel. Aruande kohaselt on föderaalpolitseil lubatud ka varjupaigataotlejad vallandada, kuid see on juriidiliselt vaieldav. Sellistest kontrollidest tuleb ka ELi komisjon teatada ja heaks kiita. Tusk reageeris föderaalvalitsuse kehtestatud kontrollidele ja CDU esimees Friedrich Merz rõhutas, et rändeküsimus oli tavaline probleem. Merz tegi selgeks, et varjupaigataotlejatelt Poolasse tagasi ei saa.
migratsioonipoliitika ja selle tagajärjed
Praegust rändepoliitikat käsitletakse intensiivselt mitte ainult Saksamaal, vaid ka Poolas. Valimistel valitses legalist Karol Nawrocki, kes oli nõudnud teravamat kontrolli. See oli Tuski valitsuse tagasilöök, mis jäi võimul pärast tema valimiskampaaniat parlamendi usalduse hääletamisega. See on ilmne: rändepoliitika on Poola sisepoliitika keskne teema.
Vaadata EL -ile, et 2024. aasta aprillis kiitis ELi parlament heaks varjupaiga otsuste uue piiriprotsessi. See protseduur näeb ette, et varjupaigataotlejaid kontrollitakse juba ELi välistel piiridel. Eesmärk on kiire hinnang sellele, kas varjupaigarakendused on alusetud. Siin on oluline keskenduda riikliku julgeoleku huvidele ja taotlejate petmise ennetamisele.
Schengen ja selle väljakutsed
Mõiste „Schengen” tähistab liikumisvabadust ja kavatsust vähendada piirikontrolli ELis. Ajaloole tagasi vaadates allkirjastati Schengeni leping 1985. aastal ja on sellest ajast sillutanud teed sisepiiride avamiseks 26 liikmesriigi vahel. See protsess hõlmas ka kontrollide tugevdamist ELi välistel piiridel ja koostööd kolmandate riikidega.
Tänu olulistele lepingutele, näiteks Dublini konventsioonile, mis reguleerib vastutustundlikku riiki varjupaigataotluste osas, püüavad ELi riigid omandada rändeprobleeme. Kuid see süsteem viib pingeteni ebavõrdse vastutuse kaudu varjupaigataotlejate kaasamise eest, eriti riikides välistes piirides nagu Kreeka. Euroopas rändepoliitika ühtlustamise viis on endiselt kivine ja keeruline. Tänapäeva ELi riikide meetmed on samm õiges suunas olukorra kontrolli alla saamiseks, kuid jääb üle vaadata, kuidas need arengud mõjutavad liidus liikumisvabadust.
Viimasel esmaspäeval, kui Poola juhtseadised jõustuvad, näidatakse, kuidas olukord areneb. Jääb põnev, millised tagajärjed need otsused on inimestele ja kogu EL -ile.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Deutschland |
| Quellen | |