Poola kehtestab piirikontrolli: löök migratsioonile!

Poola kehtestab piirikontrolli: löök migratsioonile!

Viimastel päevadel on taas lahvatanud arutelu Euroopa piirikontrolli üle. ZDF teatab et Poola kehtestab järgmisest esmaspäevast ajutise piirikontrolli Saksamaa ja Leeduga. Selle meetme eesmärk on piirata kontrollimatut migrantide voogu. See samm tõi sündmuskohale ka peaminister Donald Tuski, kes kommenteeris võimalikke tagajärgi liikumisvabadusele Euroopas. See on delikaatne küsimus, sest inimeste statsionaarne kontroll ei tohiks tavaliselt Schengeni alal toimuda.

Föderaalvalitsus on juba määranud kontrolli kõikidel Saksamaa piiridel, et võidelda ebaseadusliku rände vastu. Raporti kohaselt on föderaalpolitseil volitused ka varjupaigataotlejaid tagasi saata, kuigi see on juriidiliselt vastuoluline. Sellistest kontrollidest tuleb teavitada ja need heaks kiita ka EL Komisjonile. Tusk vastas föderaalvalitsuse kehtestatud kontrollidele ja CDU juht Friedrich Merz rõhutas, et rändeprobleem on levinud probleem. Merz andis mõista, et Saksamaale saabunud varjupaigataotlejaid Poola tagasi ei saadeta.

Rändepoliitika ja selle tagajärjed

Praegust rändepoliitikat arutatakse intensiivselt mitte ainult Saksamaal, vaid ka Poolas. Valimistel sai ülekaalu parempoolne natsionalist Karol Nawrocki, kes oli nõudnud karmimat kontrolli. See oli tagasilöök Tuski valitsusele, kes jäi pärast valimiskampaaniat parlamendis usaldushääletusega võimule. On ilmne: rändepoliitika on Poola sisepoliitika keskne teema.

Pilk EL-ile näitab, et 2024. aasta aprillis kiitis EL-i parlament heaks varjupaigaotsuste uue piirimenetluse. See kord näeb ette, et varjupaigataotlejaid kontrollitakse EL-i välispiiril. Eesmärk on kiiresti hinnata, kas varjupaigataotlused on põhjendamatud. Siin on olulisel kohal riigi julgeolekuhuvid ja taotlejate pettuse vältimine.

Schengen ja selle väljakutsed

Mõiste "Schengen" tähistab liikumisvabadust ja kavatsust vähendada piirikontrolli ELi piires. Ajaloole tagasi vaadates kirjutati Schengeni lepingule alla 1985. aastal ning sellest ajast alates on see sillutanud teed sisepiiride avamisele 26 liikmesriigi vahel. See protsess hõlmas ka kontrolli tugevdamist ELi välispiiridel ja koostööd kolmandate riikidega.

Tänu olulistele lepingutele nagu Dublini konventsioon, mis reguleerib varjupaigataotluste eest vastutavat riiki, püüavad EL riigid rändeprobleemidest üle saada. See süsteem toob aga kaasa pingeid, mis on tingitud ebavõrdsest vastutusest varjupaigataotlejate vastuvõtmisel, eriti välispiiriäärsetes riikides nagu Kreeka. Rändepoliitika ühtlustamise tee Euroopas on endiselt kivine ja väljakutseid pakkuv. ELi riikide tänased meetmed on samm õiges suunas olukorra kontrolli alla saamiseks, kuid näha on, kuidas need arengud mõjutavad liikumisvabadust ja usaldust liidu sees.

Kuidas olukord areneb, selgub hiljemalt järgmisel esmaspäeval, kui jõustuvad Poola kontrollid. Endiselt on põnev näha, millised tagajärjed on nendel otsustel inimestele piiridel ja kogu ELis.