Kas ootamine on läbi? Vanemesineja võitleb uue nõuandekogu eest!

Kas ootamine on läbi? Vanemesineja võitleb uue nõuandekogu eest!

Praegu on Altmarkkreis Salzwedeli eakate nõuandekogu ümber asjad vaiksed, kuid see ei pruugi olla positiivne. AZ Online teatab, et Roswitha Koerlin, ainus allesjäänud nõukoja liige, on uute liikmete määramist oodanud juba üle aasta. Tavaliselt määratakse uus eakate nõuandekogu koos uue linnaosakogu koosseisuga, kuid eelmisel ametiajal seda ei juhtunud. See olukord on problemaatiline, sest eakate nõukojal on oluline funktsioon: ta peaks esindama linnaosa vanema elanikkonna huve.

Koerlin, kes on ka Salzwedeli linna vanemesindaja, tunneb end toetuse puudumisest rabatuna. "Ma ei tunne, et mind eakatega töötades tõsiselt võetaks," ütleb ta, olles pettunud ringkonnaadministraatori Steve Kanitzi senistes vastustes tema küsimustele, mis on olnud ainult lohutavad. Ka viimane linnaosakogu istung ei andnud lootust kiireks lahenduseks, kuna eakate nõuandekogu päevakorras polnud.

Uus nõuandekogu ja praegused väljakutsed

Eakate nõukoja uued raamtingimused kehtivad alates 25. juunist. Huvitaval kombel ei osalenud Koerlin uue põhikirja koostamise juures, mis ei tee olukorda sugugi lihtsamaks. Salzwedeli Altmarki linnaosas on piirkonna eakate nõuandekogu eksisteerinud alates 2009. aastast. Altmarkkreis Salzwedel rõhutab, et nõukoda koosneb viiest liikmest, kelle määrab ametisse linnaosa volikogu ja kes töötavad vabatahtlikkuse alusel. Liikmed annavad nõu, koolitavad inimesi konkreetsete eakate vajaduste osas ja parandavad eakate elutingimusi.

Koerlin on praegu pühendunud, kuid tal on vähe toetust. "On mõned ideed, näiteks eakate laat, mida tahaksin ellu viia, kuid vajan selleks tuge," selgitab ta. Nõukojal on nõuandev funktsioon, kuid tegelikult peaks see olema ka eakate hääl ja olema kuulda olulistes otsustes, mis praegu puudub.

Seenioride nõukoja roll

Eakate Nõukoda ei ole mitte ainult platvorm vanematele kodanikele, vaid ka ühenduslüli põlvkondade vahel. Nagu erinevates Aruanded eakate nõuandekogude kohta lugeda, võiks see anda poliitikakujundajatele haridust ja teavet vanemate inimeste murede kohta. Selle komisjoni eesmärk on juhtida tähelepanu eakate probleemidele ja vajadustele ning osaleda aktiivselt toetuspakkumiste planeerimises.

Siiski ei ole omavalitsustel ega liidumaadel kohustust luua eakate nõuandekogu, mis ilmneb Altmarkkreisi olukorrast. Vajadus aktiivse ja järjepidevalt vanema põlvkonna häält esindava keha järele on aga muutumas üha selgemaks, kuna vanem elanikkond hakkab ühiskonnas järk-järgult esile tõstma.

Roswitha Koerlin loodab, et 2025. aasta toob kaasa positiivseid muutusi ning seenioride nõuandekogu saab peagi taas aktiivselt tegutseda – piirkonna seenioride huvide nimel. Kuid kuni selle olulise elanikkonnarühma häält kuulda pole, on oodata, kuidas olukord areneb.