Madal vesi Akenis: sadamategevus seiskub – tagajärjed piirkonnale!

Madal vesi Akenis: sadamategevus seiskub – tagajärjed piirkonnale!

Elbe madal veetase tekitab praegu märkimisväärseid raskusi Anhalt-Bitterfeldi rajoonis asuva Akeni sadamategevuses. Sadam on seisnud kuus nädalat, sest veetase ei taga enam rasketele kaubalaevadele vajalikku sügavust. Valju Siseveetransport Internetis ükski raske kaubalaev ei saa dokkida ega õhku tõusta ning esimesed kliendid on juba tellimused tühistanud. Praegu on veetase 55 cm, juulis mõõdeti uus madalveerekord 45 cm, mis raskendab olukorda veelgi.

Möödunud nädalavahetuse hiljutised vihmasajud andsid küll ajutist leevendust, kuid tase püsib umbes pool meetrit madalamal kui väikeste kaubalaevade jaoks nõutav sügavus 110 cm, mis tähendab, et viimane siseveelaev lahkus sadamast 25. juunil. Sadama boss Peter Ziegler teatab, et transpordikulud on nüüdseks kahe- või kolmekordistunud. Kiiresti vajaminevad raskete tõstukite osad tuleb transportida spetsiaalse transpordiga maanteel Mittellandi kanalisse.

Majanduslik mõju

Madala vee mõju ei tunneta ainult sadam ise. Akeni sadamas töötab kokku kümme inimest, kaudselt sõltub selle tegevusest veel 80 töökohta. Kohalik majandus seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Valju Deutschlandfunk Saksamaa siseveelaevandus on viimase 20 aastaga kaotanud turuosa 13%-lt 8%-le. Selle põhjuseks on aeglased laevad, väiksem paindlikkus ja kasvav nõudlus kiirete tarnete järele.

Eriti murettekitav on ka vajadus investeerida lisaraha infrastruktuuri. Vaatamata varasematele 430 miljoni euro suurusele investeeringule aastatel 2013–2022 ei toonud sadama renoveerimine laevandusele püsivat paranemist. BUNDi Saksi osariigi esimees Felix Ekardt kirjeldas olukorda kriitiliseks ja juhtis tähelepanu sellele, et Elbe ei ole enam veeteena elujõuline. Seda süvendab eriti globaalne soojenemine ja sellega kaasnevad sagedasemad madalveeperioodid.

Looduskaitse ja tulevikuperspektiivid

Erinevaid huve tuleb aga kaaluda. Samal ajal kui looduskaitsjad nõuavad Elbe säilitamist loodusliku jõena ja kritiseerivad kavandatavat laienemist, plaanib föderaalvalitsus ka edasist laienemist, et tagada kanali sügavus 1,40 m vähemalt 345 päeval aastas. Föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab, et laevatransport on kliimasõbralikum kui veoautotransport, mis õhutab veelgi arutelu Elbe kui olulise veetee säilitamise üle.

Selles pingelises olukorras on rohkem kui kunagi varem vaja lahendusi leida. Laevafirmad peavad õppima uute oludega kohanema ja suunavad oma transpordi üha enam kanalite ühendustele. Föderaalvalitsus tegeleb praegu lepingu sõlmimisega Tšehhi Vabariigiga Elbe kui rahvusvahelise veetee kindlustamiseks.