Piirikontroll Saarimaal: üle 50% migrantidest jääb riiki!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Dessau-Roßlau: ebaseadusliku rände ja piirikontrolli uued arengud Saksamaal. Fookuses on tagasilükkamise määrad ja ehitusprojektid.

Dessau-Roßlau: Neue Entwicklungen zur illegalen Migration und Grenzkontrollen in Deutschland. Rückweisungsquoten und Bauvorhaben im Fokus.
Dessau-Roßlau: ebaseadusliku rände ja piirikontrolli uued arengud Saksamaal. Fookuses on tagasilükkamise määrad ja ehitusprojektid.

Piirikontroll Saarimaal: üle 50% migrantidest jääb riiki!

Olukord Saksamaa piiridel on jätkuvalt pingeline, nagu kinnitavad praegused teated. 2023. aasta juuli lõpuks registreeriti piirikontrollis ainuüksi naaberriigi Lääne-Saksamaaga umbes 4100 ebaseaduslikku sisenemist. Enamik neist piiriületustest toimus peamiselt Saarimaal ja Rheinland-Pfalzis. Eelkõige kannatas see 2573 inimest Prantsusmaalt, 1304 Luksemburgist ja 219 Belgiast. Vastavalt Apollo uudised Üle 50 protsendi migrantidest lükati tagasi.

Kui numbreid lähemalt vaadata, siis selgub, et Prantsusmaale saadeti tagasi 1364 migranti, mis on 53 protsenti tagasilükkamisest. Luksemburgist oli neid koguni 869 1304-st, mis moodustab umbes 66 protsenti. Belgiasse lükati tagasi 132 migranti 219st. Kokkuvõttes on selle aja jooksul väljasaatmise määr umbes 58 protsenti. Need arvud on osa laiemast trendist, mida on täheldatud alates 2022. aasta septembrist.

Ebaseadusliku rände kasv

Pilk üleriigilisele statistikale näitab ebaseaduslike sisenemiste murettekitavat kasvu. Kokku dokumenteeriti 2023. aastal 127 549 leidu, mis on 38,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Andmed pärinevad aruandest Föderaalne migratsiooni- ja pagulasteamet. Mõiste "ebaregulaarne elamine" viitab kõigile inimestele, kes elavad Saksamaal ilma elamisõiguseta ja ei ole ametiasutustes registreeritud.

Oluline on teada, et loata sisenemise ja riigis viibimise eest ei karistata mitte ainult rahatrahvi või vangistust, vaid see kujutab endast Saksamaa ametivõimudele ka olulisi korralduslikke väljakutseid. Varjupaigamenetlused kulgevad sageli paralleelselt kriminaalmenetlusega, mis muudab mõjutatud isikutega tegelemise veelgi keerulisemaks.

Piirikontroll ja tagasilükkamise määrad

Ebaseadusliku rände väljakutsetest ülesaamiseks on föderaalvalitsus taas suurendanud piirikontrolli Schengeni alal. Need meetmed peaksid kestma kuni 2025. aastani ja kontrollid on juba vilja kandnud. Ajavahemikul 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta jaanuarini peatas föderaalpolitsei üle 22 000 loata sisenemise, millest umbes 15 000 saadeti tagasi nende päritoluriiki. Seda ka ZDF teatab illegaalsete sissekannete vähenemisest enam kui kolmandiku võrra võrreldes eelmise aastaga.

Siseminister Nancy Faeser rõhutab nende kontrollide tõhusust ja rõhutab edusamme salakaubaveovõrgustikega võitlemisel. Saksa-Austria piiril on alates 2015. aastast kehtestatud piirikontroll, mis võimaldab Saksamaa võimudel süstemaatiliselt jälgida sisenemist.

Uued väljasaatmisvõimalused ja väljakutsed

Olukord on aga endiselt pingeline, kuna paljud väljasaatmiskatsed ebaõnnestuvad. Ligikaudu pooli mõjutatud isikutest ei leita, mis nõuab seadusandlikku läbimõtlemist. Selle probleemi lahendamiseks ehitatakse Saksi-Anhalti osariiki Volkstedti uut 30-kohalist väljasaatmisvanglat. Aruannete kohaselt läheb ehitus aga oluliselt kallimaks, kui algselt plaaniti. Esialgselt prognoositud 4 miljoni euro asemel on kulud eeldatavasti ligikaudu 37,4 miljonit eurot. Selle põhjuseks on ehitussektori üldine kulude tõus.

Kokkuvõttes on selge, et illegaalse rände tõhusal ohjeldamisel on Saksamaa poliitika ees suured väljakutsed. Tagasilükkamise määr on kõrge, kuid piiridel on endiselt tugev surve, mis esitab võimudele jätkuvalt väljakutseid. Jääb küsimus, kui jätkusuutlikud ja tõhusad praegused meetmed tegelikult on.