Neli miljonit angerjat Alam-Saksi jaoks: võitlus ellujäämise nimel!

Neli miljonit angerjat Alam-Saksi jaoks: võitlus ellujäämise nimel!

Roheline tuli euroopa angerjale: 17. juunil 2025 lasti Alam-Saksimaal vette neljamiljones angerjas ning see on tõeline põhjus rõõmuks kõigile piirkonna õngitsejatele ja loodusesõpradele. See projekt, mida koordineerib Alam-Saksi kalameeste ühendus, toetab 197 kalapüügiklubi ning Euroopa angerja e.V. edendamise algatuse helde annetuse kaudu, on osa ulatuslikust asustamiskampaaniast, mille eesmärk on säilitada väga ohustatud angerja liike. Alates 5. märtsist on Alam-Saksimaal enam kui 150 jõkke ja ojasse lastud umbes neli miljonit noorlooma. Kampaania lõppes 14. juunil Göttingeni linnaosas ja hõlmab 34 piirkonda.

Aga mis täpselt on selle muljetavaldava numbri taga? Kõik sai alguse Prantsusmaalt imporditud 2,5 miljonist klaasangerjast. Viimastel kuudel on Aalinitiative e.V. 40 000 euro suuruse toetusega vette lastud veel 1,5 miljonit tehistingimustes kasvatatud angerjat. Eesmärk on selge: vältida angerja väljasuremist Põhja-Saksamaa jõgedes ja ojades. See on veelgi olulisem, kuna angerjas on 2025. aasta kala ja seda peetakse kriitiliselt ohustatuks.

Murettekitav langus

Alates 1980. aastatest on klaasangerjate arv Euroopas langenud üle 95 protsendi. Põhjused on erinevad: paisud ja hüdroelektrijaamad muudavad paljude angerjate ujumise võimatuks ülesvoolu. Mõjutatud on ka hõbeangerjad, kes soovivad naasta oma kudealadele. Hinnanguliselt hukkub hüdroelektrijaamade ja jahutusvee väljavõtete tõttu igal aastal ligikaudu 270 tonni rändavaid hõbeangerjaid. Mõned eksperdid räägivad umbes poolest miljonist loomast, kes ei naase enam vetesse.

Kuid angerja populatsiooni vähenemisele aitab kaasa ka ebaseaduslik tegevus. Tavaliselt eksporditakse kümneid miljoneid klaasangerjaid Aasiasse, kus neid peetakse delikatessiks. Angerjakilogrammi musta turu hind võib mõnikord olla kõrgem kui elevandiluu või kokaiini hind. Nende mahhinatsioonide peatamiseks on Alam-Saksimaal alates 2023. aastast kehtestatud angerjapüügi keeld rannikuvetes. Nende sätete jälgimine on aga endiselt väljakutse.  Kala ja saagi teatab õitsvast salaküttimisest, mis eksisteerib hoolimata karmistunud seadustest.

Koos ohtude vastu

Seda olulisemad on sellised algatused nagu eelpool mainitud angerjainitsiatiiv ja õngitsejate klubide pühendumus angerjapopulatsiooni jätkusuutlikuks kindlustamiseks. Alam-Saksimaal on alates 2011. aastast vetesse asustatud üle 50 miljoni angerja. Angerja asustamise programmi rahastavad 60 protsenti EL ja Alam-Saksi liidumaa, ülejäänu tuleb pühendunud kalapüügiklubidelt ja Aalinitiative e.V.

Väljakutsed on aga tohutud. Sellised haigused nagu angerjaherpes ja parasiidid nagu ujupõieussid ohustavad veelgi loomade ellujäämisvõimalusi. Koosmõjus saasteainetest põhjustatud keskkonnamürkidega ja õgvendamisest tingitud veeelupaikade muutustega on angerjas viimastel aastakümnetel palju kannatada saanud. Tänu paljudele sellistele uurimisprojektidele Angerjas Igavesti algatatud, peaks angerjapopulatsioon taas stabiilsemaks muutuma.

Ühine jõupingutus angerjate kaitseks annab mõju ja annab lootust. Jääb üle loota, et optimistlikud püüdlused angerjat mitte ainult säilitada, vaid ka uuesti tugevdada kannavad vilja. Lõppude lõpuks on vaevalt paremat tunnet kui teadmine, et aitad aktiivselt kaasa põneva liigi päästmisele.