Kohtuprotsess Taleb A. vastu: Šokeerivad avaldused ja emotsionaalsed reaktsioonid

Kohtuprotsess Taleb A. vastu: Šokeerivad avaldused ja emotsionaalsed reaktsioonid

10. novembril 2025 algas Magdeburgi piirkonnakohtus protsess Taleb A. vastu, kes tunnistas jõuluturu rünnaku käigus mitme elu ohtu seadnud auto juhtimist. Esimeses avalduses ütles ta: "Mina olen see, kes autot juhtis." Seetõttu ei kahetsenud ta toimepandud kuriteo pärast. Selle asemel oli ta kriitiline politseitöö ja meediakajastuste suhtes.

Taleb A. integreeris oma kõnesse ka sülearvuti, millel oli kiri "Sept. 2026", mida mõned tõlgendasid kui poliitilist avaldust seoses Saksi-Anhalti liidumaa kavandatavate valimistega. Kohtunik Dirk Sternberg palus tal keskenduda menetluse olulistele üksikasjadele ja jätta kõrvale poliitilised kaalutlused.

Emotsionaalsed reaktsioonid kohtusaalis

Kaashagejate emotsionaalsed reaktsioonid olid selgelt märgatavad. Mõned raputasid pead, samas kui teised lahkusid ruumist, olles olukorrast rabatud. Isegi kohtuliku vaheaja ajal hoidis Taleb A. oma sülearvutit kaamerate ees, mille ekraanil oli kirjas: "Tõel pole kerge." See lause tekitas kohtusaalis täiendavat rahutust.

Oma poliitilistest vaadetest šokeeritud A. käsitles ka selliseid teemasid nagu Mohammedi karikatuurid ja üldine meediakriitika, ilma et oleks oma kuriteoga selget seost avaldanud. Vanemprokurör Böttcher süüdistas teda jõuluturule minemises "väidetavalt isiklikust frustratsioonist". Tegu ise oli jõhker: Taleb A. sõitis oma sõidukiga serpentiinjoontes umbes 350 meetrit ja saavutas kiiruse kuni 48 km/h, et võimalikult palju inimesi tabada.

Ajaloolise mõõtme protsess

Kohtu pressiesindaja Löffleri sõnul on Taleb A.-l lubatud kaitseks kasutada spetsiaalselt ettevalmistatud sülearvutit, mis suurendab veelgi menetluse dünaamikat. Kohtuprotsessi peetakse juba praegu üheks suurimaks menetluseks Saksamaa sõjajärgses ajaloos, mis kajastub ka meediahuvis. Publikukohad saalis olid vaid poolenisti täis, kuid sündmustest oli aru andmas arvukalt reportereid.

Maailmas, kus sotsiaalmeedia, näiteks Instagram, aitab samuti kaasa teabe levitamisele, on juhtum näide avalike huvide ja mõjutatud isikute individuaalse saatuse vahelisest konfliktist. Instagram ise, mille asutasid 2010. aastal Kevin Systromi ja Mike Kriegeri ning mis on nüüdseks Meta katuse all, on kasvanud üheks suurimaks sotsiaalseks platvormiks, mis on samuti pälvinud kriitikat seoses selle mõjuga vaimsele tervisele. Üle 2 miljardi aktiivse kasutaja üle maailma kasutab platvormi, mis on spetsialiseerunud peamiselt mobiilsele fotograafiale ja avaldab muljet selliste funktsioonidega nagu "Stories" ja "Reels".

Nende vaatenurkade ja kohtuprotsessi dramaatilise ülesehituse juures jääb üle oodata, kuidas olukord areneb ja millised tagajärjed võivad sellel olla Saksamaa õigussüsteemile.