Metsatulekahjuoht Harzis: punane hoiatus ja esmased sisenemiskeelud!

Metsatulekahjuoht Harzis: punane hoiatus ja esmased sisenemiskeelud!

Metsatulekahjude oht Saksi-Anhaltis on praegu murettekitavalt kõrge. Harzi rajoonis oli ainuüksi eelmisel aastal 100 metsa- ja taimepõlengut, millest 39 olid metsatulekahjud. Selle arengu peapõhjuseks nimetatakse süvenevat põuda, mis mõjutab peale metsaomanike ka kogu piirkonda. Ilsenburgi metsaomanik Cornelius Meyer-Stork on selle probleemi ära tundnud ja kasutab metsa kastmiseks ja tööriistade transpordiks vana tuletõrjeautot. Ta on alates 2002. aastast majandanud umbes 260 hektarit metsa ja võitleb aktiivselt tuleohuga.

Kuid kuused ja männid pole ainsad, kes põua käes kannatavad. Wittenbergi rajoonis kehtib juba kõrgeim metsatuleohu tase 5, mis on käesoleval suvehooajal esimene sellise taseme deklaratsioon. Siin ei tohi jalutajad enam põhiradadelt lahkuda ning kehtib suitsetamiskeeld, mis hakkas kehtima alates 2. tasemest. Need eeskirjad puudutavad eelkõige turismimaastikke nagu Dübeni nõmm ja Annaburgi nõmm ning on kinnitatud ka riigimetsaseadusesse.

Ennetavad meetmed metsatulekahjude vastu

Peatseneva ohu tõrjumiseks toetub Harzi rahvuspark tehnilistele uuendustele. Siin katsetatakse suitsuanduritega droonisüsteemi, et metsatulekahju varakult avastada. Piirkonna tuletõrjejuhi Kai-Uwe Lohse sõnul on vaja laiendada ka laiu metsaradasid tuletõrjeautodele, et hädaolukorras saaks kiiresti reageerida. Tuletõrjelennuk "Hexe 1" toetab kohapealseid tuletõrjeosakondi ja Lohse nõuab alalist tuletõrjelennukite eskadrilli kogu Saksi-Anhalti liidumaale, et saaks töötada kõikjal.

Teine probleem on kustutusvee kättesaadavus. Harzis on juba erinevatesse kohtadesse üles seatud kustutusvee mahutid, et päästeteenistused võimalikult kiiresti kätte saada. Puutepunktid on siin üliolulised, sest alates 2022. aastast on 94% metsatulekahjudest puhkenud Harzi kitsarööpmelise raudtee lähistel. Sellel rongil on sädemete lendumise vältimiseks paigaldatud ohutusseadmed ja see sõidab diislikütusega ainult siis, kui metsatulekahju tase on 4.

Inimene kui tulekahjude põhjus ja kliimamuutuste mõju

Eriti murettekitav on see, et paljud metsatulekahjud on inimese põhjustatud. Meyer-Stork kutsub üles suurendama üldsuse teadlikkust, et tõsta teadlikkust sellest punktist. Samal ajal on piirkond hädas ka kliimamuutuste mõjudega. Prognoosid näitavad äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas tugeva vihmasaju ja kuumalainete suurenemist, mis suurendavad veelgi metsatulekahjude ohtu. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel juhib tähelepanu, et kui kliimamuutusi ei pidurdata, on oht soojeneda 2100. aastaks kuni 5,4 °C, mis võib olukorda veelgi halvendada.

Metsatulekahju olukord on jätkuvalt pingeline ja nõuab kiiret tegutsemist. Elanikkonnal palutakse järgida kehtivaid reegleid ja kaitsta loodust nii hästi kui võimalik, et säilitada kohalike metsade ilu.