Süürlaste tulevik Saksamaal: küüditamised tekitavad kära!

Süürlaste tulevik Saksamaal: küüditamised tekitavad kära!

Arutelu Süüriasse küüditamiste üle jagab praegu Saksamaa poliitilist maastikku. Eriti õhutas arutelu välisminister Johann Wadephuli visiit Süüriasse. Wadephul ise oli kodusõjast laastatud riigis toimunud hävingu ulatusest sügavalt šokeeritud. "Vaevalt saavad inimesed Damaskuse tugevalt laastatud eeslinnas väärikalt elada," ütles ta. See väide ei põhjustanud mitte ainult liidusiseseid rahutusi, vaid seda tõlgendasid erinevad poliitilised leerid erinevalt. SPD peasekretär Tim Klüssendorf kirjeldas Wadephuli kommentaare kui "väga tasakaalustatud" ja rõhutas Süüria olukorra keerukust. Roheliste ja vasakpoolsete jaoks on aga üks selge: väljasaatmised Süüriasse on vastutustundetud, sest seal elavate inimeste jaoks on riskid liiga suured.

Poliitilised pinged liidus on selgelt märgatavad. Kui mõned parteikaaslased ei mõista Wadephuli avaldusi, siis fraktsiooni juhi asetäitja Günter Krings väidab, et tagasipöördumine on mõeldav ja selle poole peaks püüdlema enamik süürlasi. Saksi-Anhalti liidumaa CDU liider Sven Schulze kutsub üles looma Süüria põgenike tagasipöördumiseks selget strateegiat, CSU saadikute esimees Alexander Hoffmann aga rõhutab vajadust sõlmida Süüriaga deporteerimist käsitlevad kokkulepped. "Tekkiv konflikt," kurdab CDU peasekretär Carsten Linnemann. Selles edasi-tagasi ei ole ilmselt selget joont, mis puudutab pagulaste tagasisaatmist.

Humanitaarolukord Süürias

Humanitaarolukord Süürias on endiselt ebakindel. Malteser Internationali teadete kohaselt põgeneb riigis umbes neli miljonit süürlast. Konflikt, millega kaasnevad kõige raskemad sõjakuriteod, on kaasa toonud selle, et tänaseks on riigist lahkunud miljonid inimesed. Kõiki konflikti osapooli süüdistatakse massilistes inimõiguste rikkumistes.

Umbes 950 000 Saksamaal elava Süüria kodanikuga on süürlaste kogukond Saksamaal suuruselt kolmas välismaalaste rühm. Paljud neist töötavad tervishoiusektoris ja panustavad seega Saksamaa tööturule. Vaatamata umbes 10 700 süürlase kohustuslikule tagasipöördumisele mõjutab tegelikult tagasipöördujate arvu tugevalt nende koduriigi talumatu olukord. 2024. aasta lõpust 2025. aasta augustini naasis Süüriasse vabatahtlikult vaid umbes 4600 inimest.

Positsioonid poliitilises spektris

Rohelised ja vasakpoolsed rõhutavad küüditamisega kaasnevaid riske. Nende argument põhineb usuvähemuste tagakiusamise ohul ja kodusõja võimalikul uuesti puhkemisel. Roheliste partei juht Franziska Brantner väljendab muret liidusiseste vastuolude pärast ja juhib tähelepanu, et Wadephul koges olukorda otse kohapeal. Vasakpoolsete juht Jan van Aken rõhutab selliste visiitide tähtsust, et saada realistlik pilt olukorrast Süürias.

Seevastu Alice Weidel AfD-st esitab CDU-le tõsiseid süüdistusi ja räägib "küüditamisest keeldumisest", mis tekitab olemasolevate ennetamise asemel uusi ohte. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt viitab koalitsioonileppele ja Süüria põgenike kodumaale tagasisaatmise plaanidele ning püüab liidu positsiooni kindlustada.

Eks ole näha, kuidas areneb arutelu repatrieerimise üle. Erinevad positsioonid liidu sees ning roheliste ja vasakpoolsete selge tagasilükkamine küüditamisest näitavad, et silla all peab ikkagi palju vett voolama. Arvestades keerulist olukorda Süürias, on selge, et ühtset kurssi on järjest raskem leida.