Brutaalne kaklus Chemnitzis: vaasist saab relv!

Brutaalne kaklus Chemnitzis: vaasist saab relv!

Chemnitzi Sonnenbergi linnaosa naabruskonda raputas reede õhtul tõsine juhtum. 43-aastast meest rünnati vaasiga jõhkralt pähe ja ta sai raskeid vigastusi. Väidetav kurjategija, 34-aastane, on nüüd vahi all, kuna tema suhtes oli välja antud vahistamismäärus. Nagu MDR teatab, puhkes kahe mehe vaidlus seltskondlikul külaskäigul 60-aastase tuttava juurde.

Nagu sellistes olukordades sageli juhtub, olid kaks meest tarvitanud alkoholi, mis võis viia tulise vaidluseni. 34-aastane kurjategija lõi oma vastast vaasiga, mille tagajärjel said rasked vigastused. Viga saanud mees suutis korterist lahkuda ning lõpuks avastas ta trepikojast elanik, kes talle appi ruttas ja haiglasse toimetas.

Vägivaldne kuritegevus Saksamaal kasvab

Juhtum tõstab esile vägivaldse kuritegevuse hetkeolukorra Saksamaal. Statista andmetel moodustavad vägivallakuriteod alla 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid neil on oluline mõju elanikkonna turvatundele. 2024. aastal registreeriti ligikaudu 217 000 vägivallakuritegu – kõrgeim arv alates 2007. aastast. Eriti märgatav on noorte kahtlustatavate arvu kasv. Ainuüksi 2024. aastal oli ligikaudu kolmandik kahtlusalustest alla 21-aastased, mis on murettekitav trend võrreldes 2021. aastaga, mil see osakaal oli alla 30%, nagu märgib Statista.

Kasvav arv võib olla tingitud erinevatest teguritest: majanduslik ebakindlus, sotsiaalne surve ja psühholoogilised probleemid võivad olla kasvava vägivalla vallandajateks. Eelkõige võisid koroonapandeemia ja sellega seotud meetmed põhjustada pikaajalist psühholoogilist stressi, mis väljendub vägivaldsete tegude sagenemises.

Mõju hädaabiteenistustele ja ühiskonnale

Eriti murettekitav on ka hädaabiteenistuste vastane vägivald, mis saavutab kõrgtaseme 2023. aastal. Päästetöötajate kallal registreeriti üle 2740 vägivallateo, mis näitab, kui pingeline olukord on. 94% sakslastest peab vägivalda ja agressiooni riigiteenistujate, poliitikute ja hädaabiteenistuste vastu suureks probleemiks, selgitab BKA. See rõhutab, kui tugevalt mõjutab vägivaldne kuritegevus sotsiaalset kliimat.

Vägivaldsete kuritegude arv kasvas 2024. aastal ka 1,5%. Silma torkab, et vägivallakuritegude määr püsib stabiilselt 58% juures, mis tähendab, et politseil õnnestus enamikul juhtudel kurjategijad tuvastada. Siiski on endiselt väljakutseks üha suurenev vägivald kontrolli alla saada ja selle põhjustega tõhusalt tegeleda.

Chemnitzi sündmused on järjekordne näide vägivaldse kuritegevuse laiemas kontekstis, mis on püsinud kõrgel tasemel juba mõnda aega vaatamata üldisele kuritegevuse mõningasele langusele Saksamaal. Seetõttu seisab ühiskond silmitsi ülesandega tuvastada vägivalla põhjused ja võidelda nendega jätkusuutlikult – sest kõigi kodanike turvalisus on endiselt keskne väljakutse.