Reservväelaste sümpoosion Dresdenis: Euroopa julgeolekustrateegiad fookuses!

Reservväelaste sümpoosion Dresdenis: Euroopa julgeolekustrateegiad fookuses!

Geopoliitiliste pingete ja muutuva julgeolekukeskkonna keskel toimus möödunud nädalavahetusel Dresdenis esimene Reservväelaste Ühenduse korraldatud reservväelaste sümpoosion. Rohkem kui 60 esindajat kümnest riigist, sealhulgas teadlased, (reserv)ohvitserid ja reserviühingute esimehed, tulid kokku, et arutada “Ida-Euroopa geopoliitilisi väljakutseid ja reservvägede koostalitlusvõimet”. Sümpoosioni eesmärk oli tugevdada Euroopa sõjalist vastupanuvõimet ja parandada reservide vahelist koostööd, mis on praeguseid globaalpoliitilisi arenguid silmas pidades väga oluline. Nagu reservväelaste ühendus kirjeldab, peeti üritust igati kordaläinuks, sest see võimaldas osalejatel riigipiirideüleselt avatult arutleda.

Avakõne pidas rahvusvahelise koostöö asepresident Sascha Rahn, millele järgnes CIORi president Jørn Buø, kes rõhutas reservväelaste olulist rolli heitlikus maailmaolukorras. Kui nende väljaõpe ja integratsioon on ajakohased, võib reserv anda otsustava panuse julgeolekusse. Eelkõige laupäeval keskenduti põhjalikele tehnilistele aruteludele. Dr Jan Kofroň käsitles ajateenistuse taaskehtestamise võimalusi Euroopas ja sellega kaasnevaid väljakutseid. Sellised kaalutlused on taas aktuaalsed, pidades silmas muutunud julgeolekuolukorda Euroopas, eriti pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Arutelu kohustusliku ajateenistuse üle

Debatt kohustuslikku ajateenistusse naasmise üle kogub ka siin riigis hoogu. Saksamaal on selge vajadus NATO nõuete täitmiseks rohkemate sõdurite järele. Kaitseminister Boris Pistorius näeb vajadust 50 000–60 000 täiendava tegevsõduri järele. Tema hinnangul pole aga plaanis vana ajateenistuse juurde naasta, kuigi koalitsioon on hõivatud võimaliku kohustuse tingimuste loomisega. Asekantsler Lars Klingbeil kinnitab seda ja rõhutab, et Bundeswehr tugineb vabatahtlikkusele, Thorsten Frei kantseleist nõuab aga kiiret otsust vägede laiendamise kohta, et jõuda 230 000–240 000 sõduri suuruse eesmärgini.

Junge Union hoiatab aga, et vabatahtlikust tegevusest tekkinud lõhet ei saa täita. Juso boss Philipp Türmer väidab, et kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamine käiks Bundeswehril üle jõu. Väljalangevus sõjaväes on praegu 30%, mis viitab ebapiisavatele töötingimustele. Koalitsioon püüab luua uut, atraktiivset ajateenistust vabatahtlikkuse alusel, mis on paljude ekspertide arvates suur väljakutse. Sõjaajaloolane Sönke Neitzel kahtleb, kas ihaldatud eesmärke on võimalik saavutada ilma kohustusliku osaluseta.

Tehnoloogilised väljakutsed

Sümpoosionil räägiti ka uutest tehnoloogiatest, digitaliseerimisest, droonikaitsest ja kübersõjast. Üks üliolulisi küsimusi oli tehnoloogiapõhise lahinguvälja mõju reservväelastele. Selgus, et reservväelased peavad olema varustatud kaasaegsete oskustega, eriti droonikaitse ja küberturvalisuse vallas. See on eriti oluline selleks, et tagada Euroopa relvajõudude sõjaline vastupidavus ja koostalitlusvõime.

Sümpoosion toimus Chathami majareegli alusel, mis soodustas avatud vahetust; Osalejad avaldasid soovi neid arutelusid jätkata ja koostööd tihendada. Tundub, et õhus on huvitav arenguperiood, mis mõjutab nii reservväelasi kui ka Bundeswehri. Kuni konkreetsete muutuste toimumiseni on näha, kuidas poliitilised arutelud arenevad.