Saksimaa saab sotsiaalelamuehituseks miljoneid – kas saame kohe ehitada?

Saksimaa saab sotsiaalelamuehituseks miljoneid – kas saame kohe ehitada?

Lähiaastatel suurendab föderaalvalitsus oluliselt sotsiaalkorterite rahastamist. Kavandatavate meetmete raames võib Saksimaa järgmisel aastal oodata täiendavat 25 miljonit eurot. See teatab n-tv. Küll aga on veel vaja Bundestagi heakskiitu kabinetiplaanidele, enne kui raha saab Vabariiki voolata.

Alates 2025. aastast saab Saksimaa föderaalfondides kokku 149,5 miljonit eurot. Sellest umbes 50 miljonit eurot on kavas eraldada riigi vahenditest. Levimisel kasutatakse Königsteini võtit, mis tähendab, et Saksimaa jaoks on 2027. aasta alguses oodata tõusu ligi 75 miljoni euroni. Aastateks 2028 ja 2029 võib see summa olla isegi üle 99 miljoni euro.

Äriväljakutsed

Arutelu sotsiaalkorterite üle pole uus. Vasakpoolne fraktsioon kritiseerib teravalt praegust olukorda Saksimaal, kus aastatel 2017–2024 ehitati vaid 2141 sotsiaalkorterit. Selles märgitakse, et hädasti on vaja vähemalt 11 095 uut korterit. Kõigile selgelt nähtav probleem on see, et praegu saadaolevad föderaalrahad, mis ehitushindade tõustes peagi ära võivad kuluda, ei suuda vajadust katta ligilähedalegi. L-IZ rõhutab, et Leipzigis on igal aastal vaja 3450 subsideeritud korterit, samas kui sellest arvust realiseeritakse vaid umbes 10%.

Juliane Nageli juhitud vasakpoolne fraktsioon nõuab seetõttu sotsiaalelamute rahastamise põhjalikku reformi. See peaks kohandama rahastamise määrad kasvavate ehituskuludega, arvestama küsitavate üüridega ja kindlustama pikemas perspektiivis sotsiaalselt seotud korterid. Üks ettepanek nõuab ka rahastust eelkõige munitsipaal- ja mittetulundusühingutele, et tagada püsivalt taskukohane eluase.

Föderaalse rahastamise väljavaade

Föderaalvalitsus kavatseb lähiaastatel sotsiaalkorterite rahastamist pidevalt suurendada. Aastaks 2026 on kavandatud kokku 4 miljardit eurot, 2027. ja 2028. aastaks 5 miljardit eurot ning 2029. aastaks isegi 5,5 miljardit eurot. Need arvud on aga seotud liidumaade vastava kaasfinantseeringuga. Seetõttu peab Saksimaa tagama föderaalfondide kasutamiseks 30%, mis on vähemalt arutlusel.

Vasakpoolsed on juba nõudnud kaasrahastamist tagamaks, et täiendavalt taotletud föderaalraha investeeritakse tegelikult sotsiaalkorteritesse. Jääb näha, kuidas Saksimaa valitsus väljakutsetele reageerib ja kas loodetud rahalised vahendid suudavad ka tegelikult kiiresti vajaminevatesse projektidesse voolata.