Saksimaa astub samme: rohkem raha tundide ärajäämise vastu võitlemiseks!

Saksimaa astub samme: rohkem raha tundide ärajäämise vastu võitlemiseks!

Saksimaal on tundide ärajätmisel koolides valgus tunneli lõpus. Haridusminister Conrad Clemens (CDU) on nüüd esitanud meetmete paketi, mis mitte ainult ei anna koolidele rohkem raha, vaid sisaldab ka pikaajalisi strateegiaid õpetamise kvaliteedi stabiliseerimiseks. Alates 1. septembrist 2025 suurendatakse pea kahekordselt lisatöötundide (M-A-U tundide) eelarvet, et kergendada igapäevast koolielu ja vähendada puudumisi. Valju MDR 2025. aastaks on seni planeeritud ligikaudu 11,2 miljonit eurot, mis annab märku varasema ületundide kaudu rahastuse äravõtmisest õpetajate personalieelarvest.

Aga mida see koolide jaoks tegelikult tähendab? Uued eeskirjad näevad ette, et iga kool saab ületundide eest piireelarve, mille suurus sõltub vastava kooli suurusest. See muudatus võib eriti puudutada mõnda kooli, mis on varem maksnud rohkem ületunde, sest siin on oodata kärpeid. Haridus- ja teadusliidu (GEW) hinnangul peetakse kavandatavat kursuseparandust aga hädasti vajalikuks. GEW Saksimaa juhtis juba enne kooliaasta algust tähelepanu sellele, et vahenditest ei piisa vajaduste katmiseks.

Kriitika ja lahendused

Eriti plahvatuslikuks probleemiks on tundide ärajäämise katkematu trend, mis mõnes koolis ulatub kuni viienda tunnini nädalas. Clemensi hinnangul peaks see lähiaastatel vähenema poole võrra. Selle saavutamiseks on paketis mitmeid meetmeid. Näiteks vanuse alandamine toimub edaspidi alates 60. eluaastast, mis on täiustus võrreldes varasema määrusega, mis kehtib alles alates 63. eluaastast.

Kooli- ja haridusamet võtab ka tõhusamalt meetmeid õpetajate lähetamise tasakaalustamiseks ning lisandub uusi koolituspakkumisi. "Valmis on mõned olulised uuendused," ütles minister. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks otsitakse ka uut redaktsiooni erialanõustajate ja kooliaegade kohta.

Puudujäägid süsteemis

Hoolimata nendest positiivsetest lähenemisviisidest on Saksimaa kontrollikoda skeptiline. Kritiseeritakse kasvavaid kulutusi täiendavatele õppetundidele, samal ajal suureneb äraütlemiste arv kahe kolmandiku võrra. Teiseks suureks probleemiks on õpetajate nappus, mis põhjustab nii plaanilisi kui ka plaaniväliseid tundide ärajäämisi. Valju Saksimaa kool Vastutavad pole mitte ainult haigused või täiendõppemeetmed, vaid ka ehitustööd ja muud korralduslikud väljakutsed mõjutavad õppetunde.

GEW rõhutab ka, et igal aastal tehtud poolteise miljonist lisatöötunnist makstakse reaalselt vaid murdosa, mis paneb õpetajate olukorrale lisapingeid. Kohandamist vajavad ka uue õppeaasta tunnitööd ja eksamid, mida tuleks vähendada ja lihtsamaks muuta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Saksimaa on haridussüsteemi väljakutsetega toimetulekul tublil teel, kuid tee on endiselt kivine. Jääb üle loota, et uutel meetmetel on tegelikult soovitud mõju ja need pole vaid piisk meres.