Kasutatud riiete kaos Erfurtis: konteinerid täis, linn lööb häirekella!

Kasutatud riiete kaos Erfurtis: konteinerid täis, linn lööb häirekella!

Jalutuskäik läbi Erfurti Riethi linnaosa tegi Steffeni jaoks enam kui šokeeriva avastuse. Ta sattus kasutatud riiete konteineri otsa, mis polnud mitte ainult ülevoolav, vaid ümbritsetud tõelise kasutatud riiete ja prügikottide mäestikuga. Tema irooniline avaldus Facebooki grupis "Looduse imed" tõi kiiresti palju kasutajate vastuseid, kes pidasid olukorda murettekitavaks. Üks kommenteerija märkis: "Rõivaste kogumine ei ole prügi äraviskamine", samas kui teine ​​käsitles paljude linnade kurba reaalsust. Elanikkonna arusaamatuse puudumine toob esile kasvava probleemi, et uus EL-i direktiiv tekitab kasutatud rõivaste turgudele täiendavat pinget. Thüringen24 andmetel on oodata, et Erfurti linn soovib lähipäevil vaatepildile lõpu teha ja lasta ebaseaduslikult kasutatud riiete konteineri ära viia.

Aga mis on selle probleemi tagamaad? Die Thüringeri teadete kohaselt ei ole kasutatud riiete konteinerite ületäitumine ainult kohalik nähtus, vaid laieneb ka sellistesse linnadesse nagu Weimar, Jena ja Gera. Asjad, mis sinna ei kuulu, satuvad alati nendesse konteineritesse. See toob kaasa kogutud annetuste saastumise, mida ei saa enam kasutada. Tarbijates tekitab segadust ka 1. jaanuarist 2025 kehtima hakkav EL üldine kasutatud tekstiili liigiti kogumise nõue. Paljud inimesed ei tea, et määrdunud tekstiil ja vanad riided kuuluvad prügikasti.

Väljakutsed kasutatud rõivaste turul

Pilk kogutud kasutatud tekstiilidele näitab, et Saksamaal jõuab igal aastal konteineritesse üle miljoni tonni, millest vaid umbes 50% on reaalselt kasutatavad. Ülejäänu kas põletatakse eranditult või saadetakse kaubana, mida enam ei kasutata. Uue EL-i direktiivi eesmärk on vähendada põletatud või prügilasse ladestatud tekstiilide hulka, edendades samal ajal taaskasutamist ja ringlussevõttu. Saksamaal on kasutatud tekstiilide kogumismäär praegu vaid 22%, mis on rahvusvahelises võrdluses üsna tagasihoidlik.

Heategevusasutused, nagu DRK, panevad olukorrale täiendavat pinget. Need on pidanud suurendama tegevus- ja kõrvaldamiskulusid, mis on viimastel aastatel viinud üha enam mittetulunduslike kollektsionääride tagasitõmbamiseni. Nõutakse, et konteineritesse läheks ainult heas seisukorras riided – kantavad riided tuleb ära anda sellistesse asutustesse nagu Caritas või Stadtmission, esemed, mis enam ei kõlba kanda, tuleks viia jääkjäätmete hulka või taaskasutuskeskustesse.

Mida saab igaüks ise teha?

Arvestades neid väljakutseid, on oluline tõsta teadlikkust riiete vastutustundlikust kasutamisest ja vähem tarbimisest. Tarbijaid julgustatakse valima kauakestvaid tooteid ja kaaluma kasutatud tooteid või rõivaste vahetust. Tulevased EL-i määrused võivad aidata vanu tekstiile paremini ringlusse võtta ja vähendada jäätmeid. Kuid see nõuab ka elanikkonna laialdast teadlikkust.

Erfurti linn on näidanud selgeid alternatiive ja kutsub kodanikke üles andma kasutuskõlblikud riideesemed kohalikesse rõivapoodidesse, selle asemel, et neid ületäitunud konteineritesse visata. Kui igaüks annab oma panuse, võib peagi saavutada positiivse muutuse kasutatud riiete olukorras.

Lisateavet kasutatud riiete konteinerite ja nende õige kõrvaldamise kohta leiate veebisaidilt Tüüringi 24, Tüüringlased ja ZDFheute.