Lipuvaidlus: saksa identiteet uhkuse ja jagunemise vahel!
Lipuvaidlus: saksa identiteet uhkuse ja jagunemise vahel!
Thüringen, Deutschland - Arutelu riiklike sümbolite ja nende olulisuse üle ühiskonna jaoks on praegu suur tähelepanu. Eriti kohtame musta, punase ja kuldse lippu ning mitte ainult spordis, vaid ka poliitilistes aruteludes. Selle teema teerajaja Andreas Bühl rõhutas hiljuti, et elanikkonna seas on tung sümboleid näidata ja seeläbi imetleda igatsust identiteedi järele. Siiski kritiseerib ta, et riik ei ela seda sümboolikat ise ja peab must-punase-kuldse lippu põhiseaduse ja kõigi Saksamaa inimeste kaitseks. Bühl kirjeldab ühiskonda jagunenud ja rõhutab, et viimase 35 aasta ühiste saavutuste üle võiks olla uhke. Ta loodab, et eelseisv meeleavaldus, milles riigilipud on keskendumine, võib anda panuse ühtsusele. Kuid reaktsioonid on erinevad.
Vasakpoolse riigi esimees Katja Maurer väljendab muret. Tema arvates saab uhkust luua ainult hea poliitika ja nad seavad kahtluse alla, kas kõik saavad Saksamaa lipu taha tõesti koguneda. Omaenda elu pilguga mõistab ta, et see ei tundu kõigile nii positiivne, mis teeb neist teema eristatud vaate.arutelu uhkuse ja natsionalismi üle
Marburgi ülikooli sotsiaalpsühholoogprofessor Ulrich Wagner rõhutab väljakutseid, mis on seotud riigilipu kasutamisega. Ta hoiatab naise väärkohtlemise eest ja nõuab Saksamaa kosmopolitismi kriitilist uurimist. 2006. aasta maailmameistrivõistluste ajal koges ettevõte vabastavat viisi rahvusvärvidega toimetulemiseks, kuid pärast seda oli kasvav kalduvus riikliku enesekesksuse poole.
Wagner selgitab, et natsionalism ja patriotism on teaduslikult diferentseeritud, kuid hägustavad sageli igapäevaelus. Natsionalismi oht seisneb teiste devalveerimises, patriotism aga riigi demokraatlikku arengut. Lisaks süvendavad olukorda populistlikud valitsused Euroopas, edendavad natsionalistlikke ambitsioone ja ohustavad seeläbi mitmekesise Euroopa identiteedi maine.
sotsiaalse jaotuse ja identiteediprobleemid
See arutelu rahvusliku identiteediga tegelemise üle on pärast 1990. aasta taasühinemist taas lõhkeainet saavutanud. Identiteedi diskursuse kesksed punktid on sellised teemad nagu põhiseadus ja SED -mineviku käsitlemine. Samuti küsimus "Mis on saksa tänapäeval?" arutatakse vastuoluliselt. Jürgen Habermas rääkis "topelt mineviku koormusest" ja pöördus välismaal õhutatud uue suurema Saksa impeeriumi hirmudega.
Nüüd on varjupaigataotlejate sissevoolu probleem ja sellega seotud ksenofoobsed rünnakud, mis mõjutavad identiteedi arutelu. Näide näitab küsitlustes, mis näitavad erinevaid ideid kodanikuõiguste kriteeriumide kohta: 75 % Lääne -Saksamaa uhkusest nende kodakondsuse üle on Ida -Saksamaal vaid 50 %. Nende identiteediküsimuste sügavus kajastub tulemustes, et Lääne -Saksamaal on anti -emitism suurem kui idas. See võib üldist arutelu veelgi keerukamaks muuta.
Kas uhke ja kosmopoliitne Saksamaa võib leida, on endiselt avatud küsimus. Praegused arutelud peaksid stimuleerima riiklikke sümboleid mitte ainult poliitiliste avaldustena, vaid ka mitmekesise identiteedi osana, mis pakub ruumi erinevatele vaatenurkadele ja elureaalsusele.
Kokkuvõtlikult tuleb märkida, et rahvusliku identiteedi küsimust pole lihtne vastata ja et mitmel tasandil on vajalik diferentseeritud, lugupidav arutelu. Argument värvide musta, punase ja kuldse värvi tähenduse kohta võib aidata ühiskonnal vanade kaevikuid sillata ja leida uusi suhtlemisviise. Kuigi mõned on pühendunud oma väärtuse üle uhkusele, propageerivad teised multikultuurset vaadet, mis hõlmab kõiki kodanikke.mdr teatab rahvuslike sümbolite igatsusest.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Thüringen, Deutschland |
| Quellen | |