Välistöölised: Tüüringi majanduses on buum!
Sonneberg 1. juulil 2025: kasvav välistöötajate arv stimuleerib Tüüringi majandust ja soodustab lõimumist.

Välistöölised: Tüüringi majanduses on buum!
Tüüringis toimub palju: üha rohkem välismaiste juurtega inimesi toob riigi majandusse uut hoogu. Vastavalt [insuedthueringen.de](https://www.insuedthueringen.de/content.quote-in-sonneberg-am-hoechsten-auslaender-halten-wirtschaft-in-schwung.7d6ba940-da6e-4ff2-a544-0c01 make up around.5G8bd) kümme protsenti piirkonna tööjõust. Tohutu hüpe, kui arvestada, et 2010. aasta jaanuaris töötas sotsiaalkindlustusmaksega töökohtadel vaid umbes 6600 Saksa passita inimest. Praegu on neid peaaegu 79 000!
Mida see kohaliku majanduse jaoks tähendab? Riigi tööhõiveameti juhatuse esimees Markus Behrens rõhutab, et kasvav rahvusvahelise taustaga töötajate arv ei aita kaasa mitte ainult stabiilsusele, vaid ka uutele impulssidele erinevates tööstusharudes. Siiski jäid väljakutsed alles, eelkõige seoses sotsiaalse integratsiooniga.
Integratsioonikliima Tüüringis
Rändetaustaga ja rändetaustata inimeste kooselu fikseerib SVR Integration Climate Index (IKI), mis määras Tüüringile 2022. aastal keskmiseks hinnanguks 61 punkti. See indeks näitab varasemate aastatega võrreldes positiivseid arenguid ja annab lootust, et arusaam lõimumisest piirkonnas on viljakas. Eriti tähelepanuväärne on BIMF ja Tüüringi teatel ida- ja läänesakslaste arusaamade lähenemine.
Kuid kõik ei lähe hästi: IKI leidis naabruskonnas kahe rühma vahel üle 19 punkti. Rändetaustaga inimesed hindavad seda aspekti positiivsemalt (72,5 punkti) kui ilmata (69,5 punkti). Ka sotsiaalsetes suhetes on endiselt erinevusi, kuigi mõlemal rühmal läheb siin suhteliselt hästi.
Rändajate roll
Sisserändajatest naiste olukorda on vaja lähemalt uurida, kuna neil on integratsiooniprotsessis keskset rolli. BAMF-i andmetel elab Saksamaal ligikaudu 3,2 miljonit kolmandate riikide kodanikust naist ja seisavad sageli silmitsi mitmesuguste väljakutsetega. Selle grupi tööhõive määr oli 2021. aastal 44 protsenti, mis näitab, et palju potentsiaali on kasutamata.
Eelkõige on sisserändajatest naiste jaoks takistuseks kõrged nõuded kvalifikatsioonide tunnustamisele haridus-, kasvatus- ja tervishoiuvaldkonnas ning lastehoiuvõimaluste puudumine. Selle vastu võitlemiseks käivitati sellised programmid nagu „Tugevad tööl“, mis mitte ainult ei toeta tööturule integreerumist, vaid tegelevad ka naiste ja vanemate spetsiifiliste vajadustega.
Lõpetuseks tuleb märkida, et välisriikide kodanike, eriti migrantide integreerimisel on Tüüringis veel pikk tee käia. Aga vundament on pandud. Jätkuva positiivse integratsioonikliima ja sihipäraste toetusvõimalustega on palju takistusi siiski võimalik ületada. Tüüringi oma ümberkujundatud majandusmaastikuga ootab ees põnev tulevik!