Võitlus kodu eest: vanad omanikud Storm Land Registri kontorid!

Võitlus kodu eest: vanad omanikud Storm Land Registri kontorid!

Suhl, Deutschland - 10. novembril 1989 langes sein ja koos sellega ida ja lääne vahel. See pöörde tõi paljude idasakslaste jaoks eufooria ja muutuste laine. Kuid taasühinemisega ilmnes ka vanad küsimused, mis jäid ebaselgeks. Endised omanikud ja nende pärijad tõstatasid kinnisvarale nõudmisi, millest sai aastaid nendes majades sageli elanud elanike jaoks tõeline probleem. Kinnistu võitlus puhkes ja viis tõelise tormini maaregistri kontorites Rügenist Suhlini. Näiteks üritasid seal SDV -perioodil üle viidud kinnisvara kasutajad kaitsta oma õigusi ja samal ajal oma olemasolu kindlustada. Need nõudmised õhutasid hirme. Takistus: kinnisvara tagastamise nõudmised enne inimsaadete hüvitamist ja põhjustasid omandi ja õiguste kibeda konflikti. See teatab Prismast taasühinemisega seotud raskustest.

Lühike näide on Falkensee türklane. 1989. aasta jõulude ajal külastas ta meest Lääne -Berliinist, kes oli kinnisvara ja maja omanik ning palus perel välja kolida. Pärast 25 aastat majas, mille eest nad maksid 100 GDR -i rendist, tõi see kaasa vägivaldse argumendi, mis isegi aia taral eskaleerus. Föderaalvalitsus oli sundinud pärast taasühinemist varasemaid valdusi taastuma ja nii paljud kinnisvaranõuded muutusid taas teravaks. Alles 1990. aasta juunis leppisid kaks Saksa riiki leppisid kokku avatud varaprobleemide reguleerimise menetluses, mille 29. septembril 1990 kehtestas SDV -de rahvakamber rikkuse seaduses: "Tagasi enne hüvitist". See määrus ei stimuleeri mitte ainult edasiandmist, vaid põhjustas ka Ida -Saksamaa kogukondades palju ebakindlust.

kibe juriidiline vaidlus

Enam kui kahe miljoni rakenduse töötlemine Ida -Saksamaa kinnisvarabüroodes võttis aastaid, mis tekitasid korduvalt kriitikat avalikult. Nii kaotas ka Türgi perekond oma argumendi ja pidi kolima oma tuttavast kodust. Sellegipoolest sai see renoveerimise ja renoveerimistööde eest 65 000 D-marki ning mõni aasta hiljem ehitas pere oma maale uue kodu. See näitab, kui tugevalt mõjutas elu tegelikkust uus omand ja kui paljud inimesed pidid võitlema uute omandisuhetega.

Ühendamine ei viinud mitte ainult isiklike konfliktideni. Samuti tõstatati arutelu põrandareformi üle, mis olid pärast 1945. aastat Nõukogude okupatsioonitsoonis oma maa maksnud. Usaldusisik mängis vastuolulist rolli endise SDV -varade erastamisel ega jaganud tootlust määrustesse. Nende vaidluste taust on see, et paljud endised maaomanikud, kellel oli natsirežiimi alusel funktsioon, ei suutnud korvata. Sel ajal eeskirjade keerukus tagab endiselt arutelud tänapäeval.

tuleviku -orienteeritud välimus

Vaatamata paljudele väljakutsetele on paljud pered asjaoludega aktsepteerinud ja suutsid oma kogukondades positiivseid arenguid edendada. Sotsiaalökonomist Dirk Löhr rõhutab, et uus suhe omandiõigustega võib olla teatud lahendus ebavõrdsuse vastu. Pereliikmete tagastamine on sageli edukas ja võimaldavad piirkonnas uusi töökohti. Vara kaotus, nagu ta oli valus, on pannud paljud aktiivselt oma uude kogukonda panustama ja pahameelt ületama.

1989. aasta pärand pole mitte ainult kaotus ja vastasseis, vaid ka lootus ja võimalus värske alguse saamiseks. Lõppkokkuvõttes jäetakse see kõigile asjaosalistele, kuidas nad üksteisega hakkama saavad ja kuidas nad ajaloost positiivseid aspekte tõmbavad. Mineviku väljakutsed ei kujundanud meid mitte ainult, vaid lõid ka võimaluse tulevikku aktiivselt kujundada.