USA valitsus kritiseerib Saksamaad: sõnavabadus on ohus!

USA valitsus kritiseerib Saksamaad: sõnavabadus on ohus!

Piiramatute võimaluste maal mõeldakse ka sõnavabadusest teisiti. ZDF täna teatab, et USA valitsus president Donald Trumpi ajal kritiseerib Saksamaad sõnavabaduse piiramise suurendamise pärast. USA välisministeeriumi viimases aastaaruandes liigitatakse inimõiguste olukord Saksamaal konkreetselt murettekitavaks. Nimetatakse selliseid probleeme nagu tsensuur ja antisemiitliku vägivalla kasv.

Eelkõige keskendutakse sõnavabaduse piiramisele veebiplatvormidel, mida nähakse seoses ELi nõudega kustutada vihasõnumid. Kriitika puudutab ka sakslaste teadlikkust antisemiitlikest rünnakutest. Märgitakse, et Saksamaa võimud on liiga keskendunud paremäärmuslastele, samas kui immigrantidest moslemite roll on selles kontekstis trivialiseeritud. Ka USA asepresident Anton Vance kinnitas 2025. aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil, et Euroopa poliitika on põhjust muretsemiseks.

Üksikasjalik ülevaade olukorrast

Aruandes rõhutatakse, et eelmisel aastal vahistati või mõisteti süüdi mitu inimest rassilise vaenu õhutamise ja holokausti eitamise eest, kuid konkreetseid juhtumeid ei tuvastata. Murettekitav on see, et antisemiitlike kuritegude arv Saksamaal 2024. aasta üheksa kuuga enam kui kahekordistus. See arv mõjutab eriti migrantide teemalist arutelu. Aruannete kohaselt peetakse nende arengute tõukejõuks peamiselt neid, kellel on antisemiitlikud tõekspidamised.

Sõnavabadus, mis on kindlalt Saksamaa põhiseadusega seotud, on surve all. Veebilehe järgi Statistika Üha vähem inimesi ütleb, et nad saavad avalikult oma arvamust avaldada. Allensbachi arvamusuuringute instituudi küsitlus näitab murettekitavaid tulemusi: ainult 40 protsenti küsitletutest tunneb, et on võimeline oma poliitilisi arvamusi vabalt väljendama – see on madalaim näitaja pärast küsitluste algust 1953. aastal.

Föderaalvalitsuse kriitika

Kantsler Friedrich Merz (CDU) üritab tõrjuda USA valitsuse sekkumist Saksamaa sisepoliitikasse. Ta reageerib väidetele, mida laiendatakse ka teistele Euroopa riikidele. Aruandes tuuakse välja sarnased probleemid sellistes riikides nagu Prantsusmaa ja Suurbritannia, rõhutades veelgi arutelu sõnavabaduse ja tsensuuri üle Euroopas.

Arutelu vaenuvastase kaitse ja sõnavabaduse säilitamise vahelise tasakaalu üle muutub järjest keerukamaks. Alates 2021. aastast on põhiseaduse kaitse ametis uus rubriik “Riigi delegitimeerimine”, mis pakub palju tõlgendusruumi ega aita seetõttu just rahustada. Ja tulevased õigusaktid, näiteks 2024. aastal jõustuv digiteenuste seadus, lisavad õhku küsimusele, kas sisu võib liigselt kustutada.

Olukord sõnavabaduse osas on Saksamaal jätkuvalt pingeline. Arvestades kasvavat arvu ja erinevaid väljakutseid, on selge, et isegi ühes parimate tingimustega riigis on kaalul sõnavabadus ja kodanike turvalisus. Arutelu selle üle, kuidas seda tuleks käsitleda, on loomulikult vastuoluline ka tulevikus.