Suche
Mein Konto
Berliin kehtestab endistele senaatoritele uued reeglid: samm selguse poole!
Berliini senat kavandab endistele senaatoritele uusi reegleid, et vältida huvide konflikti ja tugevdada usaldust poliitika vastu.
Berliin kehtestab endistele senaatoritele uued reeglid: samm selguse poole!
Berliini poliitilistes koridorides puhub sõõm värsket õhku: senat kavatseb reformida seda, kuidas ta endiste senati liikmetega suhtleb. Senati pressiesindaja Christine Richter ütles hiljuti, et uuele kutsetegevusele üleminekuks tuleks kehtestada selged reeglid. Selle määruse eesmärk on säilitada usaldus valitsuse aususe vastu ja vältida võimaliku erakondliku seotuse ilmnemist, nagu nt. Lõuna-Saksa ajaleht teatatud.
On muljetavaldav, et senat tugineb teiste föderaalriikide tõestatud määrustele. Senaatorite seaduses tuleks kehtestada ooteaja regulatsioon, mis põhineb Brandenburgi määrustel. Seal peavad endised senati liikmed teatama oma uutest tööpakkumistest väljaspool avalikku teenistust senatile kahe esimese aasta jooksul pärast ametiaega.
Samm õiges suunas
Esindajatekojas juba esitatav eelnõu nõuab huvide konflikti võimaluse uurimiseks sõltumatute ekspertide kogu. Need eksperdid võivad soovitada senatil keelata endisel senaatoril töökohta vahetada enne ooteaja lõppu. Lisaks ähvardab neid, kes oma erasektorisse minekut ei avalikusta, kuni 10 000 euro suurune trahv RBB selgitatud.
Selle määruse eesmärk on neutraliseerida niinimetatud "pöördukse efekti", mille käigus poliitikud saavad minna üle konfliktidest tulvil elukutsetele. Berliinis sellist määrust praegu ei ole, mistõttu on see üks vähestest liidumaadest, kus endised senaatorid ei pea selliseid nõudeid täitma. Võrdluseks: Brandenburgis kehtib 24-kuuline ooteaeg aastast 2016. See samm võib aidata tugevdada ka usaldust demokraatia vastu, sest vältida tuleks selliseid juhtumeid nagu endise ehitussenaatori Peter Striederi kolimine ehitussektorisse 2004. aastal.
Määrused föderaalses võrdluses
Üldiselt kinnitavad teiste liidumaade kogemused sellise määruse vajalikkust. Ooteaeg on keskmiselt viis aastat, kuigi riigid on kehtestanud erinevad tähtajad:
| Liitriik | Ooteaeg |
|---|---|
| Baden-Württemberg | 12 kuud (rasketel on 18 kuud) |
| Baieri | 12 kuud (24 kuud rasketel nõud) |
| Brandenburg | 24 kuud |
| Hesse | 12 kuud (rasketel on 18 kuud) |
| Schleswig-Holstein | 24 kuud |
Ooteaegade peatne kehtestamine Berliinis on järjekordne samm õiges suunas. Plaanide kohaselt ei tohiks Berliini administratsioonis töötajatele piiranguid kehtestada, et meelitada juhtivatele kohtadele kogenud senaatoreid. Seadus peaks jõustuma enne Esindajatekoja valimisi 2026. aasta septembris, et kodanikud saaksid usaldada Kölni poliitikat, mida saab siin tähelepanelikult jälgida. Lõppkokkuvõttes näitab see areng, et suund võetakse ka poliitika suuremale läbipaistvusele ja terviklikkusele.