Dobrindt teatab asüülitaotluste drastilisest karmistamisest ja vastuolulistest väljasaatmistest

Dobrindt teatab asüülitaotluste drastilisest karmistamisest ja vastuolulistest väljasaatmistest

Tänasel Zugspitze teemalisel kohtumisel seadsid föderaalne siseminister Alexander Dobrindt ja tema kolleegid mitmest Euroopa riigist, sealhulgas Prantsusmaalt, Poolast, Austriast, Taanist ja Tšehhist, suuna karmimale Euroopa varjupaigasüsteemile. Üks on poliitikutele selge: asjad peavad toimuma kiiremini ja tõhusamalt. Dobrindt kutsus üles kiirendama varjupaigamenetlusi ja loobuma kolmekordsest kontrollist. Samuti arutletakse selle üle, kas varjupaigamenetlused saaksid tulevikus toimuda ka kolmandates riikides, ilma et taotlejatel oleks nende riikidega side. Nagu Deutschlandfunk teatab, peaks ka tulevikus olema reegel standardiseeritud väljasaatmised Süüriasse ja Afganistani.

Sellega seoses toimus täna hommikul vastuoluline väljasaatmislend Kabuli, mille käigus toodi kodumaale tagasi 81 afgaani, kes kõik olid seaduslikult kohustatud riigist lahkuma ja kes olid varem toime pannud kuritegusid. Tagastatute hulgas oli 15 inimest Baieri ja 13 Baden-Württembergi vanglatest. Kriitikud, sealhulgas inimõigusorganisatsioonid Amnesty International ja Pro Asyl, väljendasid teravat muret. Võttes arvesse katastroofilist inimõiguste olukorda Afganistanis, kus piinamine, kohtuvälised hukkamised ja sunniviisilised kadumised on tavalised, peetakse väljasaatmist Tagesschau kohaselt väga riskantseks.

Vastuseis ja kriitika küüditamiste suhtes

Amnesty International ja Pro Asyl kirjeldasid väljasaatmisi kui selget rahvusvahelise õiguse rikkumist, sest Taliban valitseb jõhkra jõuga. ÜRO ülemkomissar Volker Türk kutsub seetõttu üles lõpetama viivitamatult kõik küüditamised Afganistani. Ta hoiatas, et sunniviisiline tagasisaatmine võib viia kannatanud ägedasse ohtu. Dobrindt seevastu kaitses meetmeid ja selgitas, et tõsistel kurjategijatel ei saa olla elamisõigust. Kantsler Friedrich Merz avaldas Katarile tänu toetuse eest väljasaatmislennu läbiviimisel, kuid rõhutas samas, et Talibani diplomaatilist tunnustamist pole silmapiiril. See föderaalvalitsuse ambivalentne suhtumine tekitab poliitilisel maastikul ja mitte vähem olulist arutelu ka kodanike seas.

Eks ole näha, kuidas olukord edasi areneb. Peale poliitiliste meetmete ja kriitilise olukorra Afganistanis kerkib küsimus Euroopa ja Saksamaa vastutusest selles keerulises kriisiolukorras. Inimõigusi ei tohiks silmist kaotada, eriti kui tegemist on tagasilükatud varjupaigataotlejate tagasisaatmisega. See, kuidas poliitikud siin reageerivad, on lähinädalatel ja kuudel väga olulised. Igal juhul tekitab see esimene väljasaatmislend aasta jooksul pingelist sõnavahetust käimasolevate varjupaigapoliitika arutelude üle. Paljude inimeste olukord Afganistanis on praegu veelgi ebakindlam kui kunagi varem, mistõttu küüditatute repatrieerimine näib kriitilise tähtsusega, kuna [ZDF](https://www.zdfheute.de/politik/afghanistan-ab Schiebeflug-un-kritik-volker-tuerk-amnesty-proasyl-100.html) on samuti ebakindel.