Drese võitleb spetsialistide nappuse vastu: Rohkem ambulatoorset ravi MV-s!

Drese võitleb spetsialistide nappuse vastu: Rohkem ambulatoorset ravi MV-s!

Tervishoius on avamisel uus peatükk – mitte ainult Mecklenburg-Vorpommernis, vaid ka üleriigiliselt. MV tervishoiuminister Stefanie Drese plaanib integreerida haiglatesse rohkem ambulatoorseid ravimeetodeid, et leevendada piirkonna tungivat spetsialistide puudust. Nagu Läänemere ajaleht aruannete kohaselt on osariigi hädasti vajatavate meditsiinitöötajate nimekirjas mitte ainult 12 silmaarsti, vaid ka teisi spetsialiste, nagu dermatoloogid ja lastearstid.

Drese plaani keskne element on ambulatoorse ja statsionaarse ravi vahelise võrgustiku tugevdamine. "Praegune olukord pole optimaalne," ütleb Drese. Praegu ei lubata enamikul juhtudel ambulatoorseid patsiente haiglatesse vastu võtta, kui läheduses pole eriarsti. Siin peaks jõustuma eelseisev haiglareform, mis peaks nägema ka nende raviliikide paremat integreerimist uuenenud õigusolukorra varjus.

Üldised reformid süsteemi koormuse leevendamiseks

Suured plaanid on ka föderaalsel tervishoiuministril Karl Lauterbachil: ta sooviks, et kuni veerand praegustest statsionaarsetest ravidest toimuks ambulatoorselt. See kõlab paljutõotava meetmena Saksamaa haiglate ülekoormuse vähendamiseks. Vastavalt Arsti ajaleht Alates 2023. aasta jaanuarist saab patsientide nõusolekul mitmeid raviprotseduure läbi viia päevaravina. Edaspidi toimub arveldamine uue süsteemi alusel, mis kohandatakse kehtiva tasukorraga.

Olukorda võib oluliselt parandada kombineerides uus kinnipeetavate süsteemi, mis loob rahalise stiimuli, kui kliinikud oma teenuseid säilitavad, ja haiglate võimaluse vajadusel kiiresti vahetada patsiente ambulatoorselt ja statsionaarselt. Kui seda õigesti rakendada, võib see mitte ainult vähendada haiglate koormust, vaid suurendada ka õe elukutse atraktiivsust.

Mõju kiirabile

Eriti tundlik on asjaolu, et MV kohustusliku ravikindlustuse arstide ühing hoiatab: kliinikute praegused võimalused ei suuda aastas üle 13 miljoni ambulatoorse ravijuhtu toime tulla. Sellegipoolest on poliitiline tahe reformida haiglamaastikku ja tagada kiirabi uute rahaliste vahenditega föderaaleelarvest summas 4 miljardit eurot – millest 100 miljonit on MV jaoks. See võiks olla praktiline lahendus ka piirkondades, kus praktiseerivaid arste on vähe.

Peale suurte investeeringute on eelarvesse planeeritud 60 miljonit eurot ka tavapärasteks haiglainvesteeringuteks. Küll aga rõhutab Drese, et kliinikute avamine ambulatoorsele ravile ei tohiks mingil juhul olla maapiirkondades praktiseerivatele arstidele surmanupp: "Sellest olukorrast võidavad kõik asjaosalised," kõlab tema selge üleskutse koostööle.

Seega on ambulatoorse ja statsionaarse ravi segamaastikul palju teha. Järgmised kuud võivad olla murrangulised Saksamaa meditsiinimaastikul – ja seega ka paljude neeru- ja neerupatsientide tervise jaoks.