Poliitikud vaidlevad huntide üle: jahimehed nõuavad populatsioonile selgeid reegleid!

Poliitikud vaidlevad huntide üle: jahimehed nõuavad populatsioonile selgeid reegleid!

Hunt on praegu Põhja-Saksamaa poliitiliste sündmuste keskmes. Vaidlus selle üle, kuidas selle põneva, kuid vastuolulise liigiga toime tulla, pole kaugeltki lahendatud. Föderaalne põllumajandusminister Alois Rainer (CSU) kavatseb lisada hundi föderaalsesse jahiseadusesse, et võimaldada jahti pidada teatud karjamaadel. Siiski on vaja muuta föderaalset looduskaitseseadust, et huntide populatsiooni haldamist saaks tõhusalt rakendada. Jääb ebaselgeks, kas SPD juhitav föderaalne keskkonnaministeerium toetab neid muudatusi, kuna praegu käivad arutelud asjaosaliste vahel.

Alam-Saksimaal ja Mecklenburg-Vorpommernis, kus on arvukalt hundikarju, nõuavad kohalikud ministrid „piirkondlikult diferentseeritud populatsiooni haldamist”. Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandusminister Till Backhaus (SPD) nõuab olukorra selgitamist järgmiseks karjatamishooajaks, mis peaks algama hiljemalt 2026. aasta mais. Alam-Saksi liidumaa põllumajandusminister Miriam Staudte (rohelised) räägib aga huntide üldise ülempiiri vastu. Selle tagasilükkamisega ühines viimasel põllumajandusministrite konverentsil ka punarohelise valitsuse all olev Hamburg. Sellegipoolest on Alam-Saksi ja Hamburgi peaministrid otsustanud kutsuda föderaalvalitsust üles looma hundipopulatsioonide reguleerimiseks õiguslik alus.

Hunt: bioloogiline ime

Aga mida me tegelikult hundist teame? Liik, teaduslikult tuntud kui *Canis lupus*, on tõeline ellujääja ja Canidae perekonna suurim liige. Selle karusnaha värvus võib varieeruda valgest ja pruunist halli ja mustani ning ta elab sotsiaalsetes rühmades, mida nimetatakse pakkideks. Need karjad koosnevad tavaliselt paarituspaarist ja nende järglastest.

Hundid on peamiselt lihasööjad ja toituvad suurtest kabiloomadest, väiksematest loomadest ja isegi raipetest. Nende eriliste loomade tunnuseks on nende territoriaalsus, mis sageli põhjustab kaklusi territooriumi pärast. Viimaste 2003. aasta hinnangute kohaselt elas maailmas umbes 300 000 metsikut hunti, mis liigitab liigi "peaaegu ohustatud". Vaatamata muljetavaldavale looduse mitmekesisusele on hundid Saksamaa piirkondades sageli tüliobjektiks, sest satuvad taluloomade küttimisel talunikega konflikti.

Hetkeolukord: Huntidele terav kõrv

Riikliku jahimeeste ühenduse andmetel registreeriti Alam-Saksimaal hiljuti juulist septembrini 78 rünnakut põllumajandusloomadele, kusjuures enamik intsidentidest leidis aset Cuxhaveni rajoonis. Alam-Saksi liidumaa hundipopulatsiooni peetakse nüüd ametlikult soodsaks, mis varem nii ei olnud. See areng tõstatab küsimused: kuidas toime tulla inimeste ja huntide kohtumisega?

Arutelu hundi üle jääb põnevaks. Põllumajandusminister Rainer ja tema kolleegid peavad leidma häid lahendusi, sest midagi seal on. Kas kokkuleppele jõutakse ja kuidas hundi tulevik Saksamaal kujuneb, näitavad lähikuud. Nende majesteetlike loomade küttimine ei mõjuta mitte ainult seadusandlust, vaid ka meie suhet looduse ja meid ümbritseva elusloodusega.