Punane hoiatus: Sireeni test üleriigilisel hoiatuspäeval MV-s!

Punane hoiatus: Sireeni test üleriigilisel hoiatuspäeval MV-s!

Täna, 11. septembril 2025, on motoks "Tähelepanu!" uuesti. üle kogu Saksamaa, sest tulemas on üleriigiline hoiatuspäev. Alates kella 11st kostuvad üle riigi sireenid ja mobiiltelefonidesse ilmuvad hoiatusteated. Nii on ka Mecklenburg-Vorpommernis, kus elanikkonna ohu eest hoiatamiseks on saadaval umbes 1700 sireeni. Kuid tegelikkus näitab, et see süsteem ei tööta veel üldiselt. Kuidas Wismar FM teatati, et mõned piirkonnad ei ole vaatamata edusammudele piisavalt varustatud.

Osariigi suurimates linnades on erinevad sireenitihedused. Kui Rostock katab juba 93 protsenti elanikkonnast 30 sireeniga, siis Schwerinis on kasutusel 17 ja Greifswaldis 11 sireeni. Ka Wismar on esindatud kaheksa sireeniga, kuid vaevalt suudab ta kõikehõlmavalt kõigi kodanikeni jõuda. Eriti silmatorkav on olukord Neubrandenburgis, kus püsivad sireenid puuduvad; Siinne elanikkond tugineb mobiilsetele seadmetele, mis pakuvad vaid piiratud ulatust.

Pilk hoiatussüsteemidele

Üldiselt näitavad Mecklenburg-Vorpommerni piirkonnad sireenide arvus suuri erinevusi. Mecklenburgi järvepiirkonnas on kasutusel 320 sireeni, samas kui Ludwigslust-Parchimi piirkonnas on kõige rohkem sireene (475). Föderaalne rahastamisprogramm on mõeldud sireenide laiendamiseks, kuid edusammud mõnes valdkonnas jäävad ootustele alla. n-tv juhib tähelepanu sellele, et Güstrow's puudub sireen, mistõttu on kodanike hoiatamine ohu eest veelgi keerulisem.

Hoiatuspäeva keskne eesmärk on testida hoiatussüsteemide funktsionaalsust. Siseminister Christian Pegel rõhutab usaldusväärsete hoiatussüsteemide tähtsust kodanikukaitses. Testhoiatust ei anna mitte ainult sireenid, vaid ka hoiatusrakendused, raadio, televisioon ja muud kanalid. Eelkõige katsetatakse selles kontekstis kärjeedastuse kasutamist, isegi kui Mecklenburg-Vorpommerni valitsus märgib, et praegu ei saa selle süsteemi kaudu saata ühtegi selget hoiatust.

Süsteemide hindamine ja täiustamine

Positiivne uudis: sireenide aktiveerimine sel aastal toimis ilmselt paremini kui eelmistel aastatel. Kuid see on pidev protsess. Hoiatuspäeva kogemusi hinnatakse osariigi ja föderaalsel tasandil ning astutakse edasisi samme süsteemi täiustamiseks. Selleks palutakse kodanikel osaleda veebiküsitluses, et anda tagasisidet – truuks motole: vastused saavad vaid need, kes küsivad.

Kokkuvõttes näitab tänavune hoiatuspäev taas, kui oluline on hoiatussüsteemide osas palli peal püsida. Kuigi oleme õigel teel, on selge, et kõigi kodanike turvalisuse tagamiseks on veel arenguruumi. Süsteemide kasutamine ja regulaarne kontroll on hädavajalik, et hädaolukorras saaks kõiki õigeaegselt ja usaldusväärselt hoiatada.