Läänemere üleujutused: praegune veetase ja tormitõusuhoiatused kohe!

Läänemere üleujutused: praegune veetase ja tormitõusuhoiatused kohe!

See, mis praegu Läänemere rannikul toimub, ajab inimeste meeled segamini – eriti Mecklenburg-Vorpommernis. Veetasemed näitavad lähenevat üleujutust, mis muudab elanikud valvsaks. Mõõtejaamad Wismaris, Warnemündes, Althagenis, Barthis, Stralsundis, Sassnitzis ja Greifswaldis on oma andmeid uuendanud ja annavad olulist infot hetkeolukorra kohta. Läänemerel on oma meeleolud ja need on praegu väga populaarsed.

25. augustil 2025 teatasid mõõtejaamad kriitilistest veetasemetest, mida jälgitakse regulaarselt. Eriti olulised on terminid "keskmine madalveekogus" (MNW) ja "keskmine kõrge vesi" (MHW). Warnemünde puhul on keskmine madalveetase 407 cm, keskmine kõrge veetase aga 617 cm. Ajalooliselt on 13. novembril 1872 mõõdetud kõrgeim üleujutuse tase 770 cm piirkonna ajaloos ülioluline kuupäev.

Tormihoogud: pidev oht

Pidev tormioht on probleem, mis kummitab rannikualasid nagu vari. Tormid on põhjustatud tugevast tuulest ja põhjustavad sageli katastroofilisi tagajärgi. Need pole Saksamaa rannikul haruldased, eriti talvekuudel. Rannajoonel on selgelt määratletud tormilaine klassid: 1,00–1,25 m üle keskmise veetaseme kuni väga tugevate tormihoogudeni, mis võivad tõusta üle 2,00 m. Läänemere rannikul on veetase 1 m kõrgem keskmisest veetasemest liigitatud tormilaine alla.

Statistika kinnitab ohtu: isegi kui tormihoogude arv ei pruugi kasvada, võivad tulevased sündmused olla suuremad ja põhjustada laastavamaid kahjusid. Tähelepanuta ei saa jätta selget seost kliimamuutustega. See mitte ainult ei põhjusta merepinna tõusu, vaid suurendab ka tormihoogude intensiivsust ja kestust, pannes proovile rannikualade kogukondade kaitsemeetmed.

Rahalised tagajärjed ja infrastruktuur

Eelmise aasta oktoobri viimane tugev torm tekitas kahju kokku 56 miljoni euro väärtuses. Sassnitzi linn teatas konkreetsetest rahalistest vajadustest, kuna ta oli oma infrastruktuuri taastamiseks eraldanud ligikaudu 42 miljonit eurot. Samuti oli eelarves 6 miljonit eurot kunstliku toitumisega kaotatud randade ja luidete hüvitamiseks. Iga üleujutusega ei suurene mitte ainult vesi, vaid ka rahaline koormus kahjustatud piirkondadele.

See rahaline koormus on tõsine mõju, mis on tunda ka teistes rannikupiirkondades. Üleujutused on maailmas kõige levinumad looduskatastroofid ja moodustanud peaaegu 37 protsenti kõigist registreeritud katastroofidest alates 2000. aastast. Selle vastu võitlemiseks oleks üleujutuskaitse järjekindel laiendamine ja looduslike säilitusalade arvestamine enam kui hädasti vajalik.

Praegused hoiatussüsteemid ja ühiskondlikud ettevalmistused

Elanikkonna õigeaegseks hoiatamiseks kasutatakse erinevaid kanaleid. Üleujutushoiatused antakse raadio, televisiooni, valjuhäälditega veoautode, sireenide ja paljude digitaalsete meediakanalite, näiteks veebisaitide ja rakenduste kaudu. Võimaluste rohkus näitab, kui tõsiselt nii elanikud kui ka võimud olukordi võtavad. Kõik rannikul elavad inimesed peaksid olema riskidest teadlikud ja olema selleks valmis.

Sellest tulenevalt jääb üle vaid loota, et õigeaegsetest hoiatustest ja asjakohastest meetmetest piisab suuremate kahjude ärahoidmiseks. Igaüks, kes elab Läänemere ääres, on õppinud selle loodusjõuga elama – ja vähese õnne korral, et mitte lasta end järgmises tormis vees uputada. Praegused veetasemed näitavad: on taas aeg loodetega hästi hakkama saada.