Hoolduskriis Saksi-Anhaltis: oht kliinikutele ja patsientidele!

Hoolduskriis Saksi-Anhaltis: oht kliinikutele ja patsientidele!

Saksi-Anhaltis tekitavad sellega seotud väljakutsed tervishoiusektoris palju arutelu. Üha rohkem kliinikuid on sunnitud sulgema või satuvad tohutu surve alla. Mdr.de teatab, et näiteks Heliose kliinikul Zerbstis on raskusi.

Praeguste andmete kohaselt langevad vabad voodikohad ja kliinikute arv juba alla koroonapandeemia eelse taseme. Suured haiglad võtavad üha enam kasutusele keerukaid teenuseid, samas kui väiksemad asutused suunavad oma tähelepanu ambulatoorsele ravile. See nihe kajastub ka finantstingimustes, kuna paljud asukohad sõltuvad turvalisatasudest, mis viitab ebakindlale olukorrale.

Väljakutsed ja võimalused tulevikuks

Haiglamaastikul jätkuvate väljakutsete peamisteks põhjusteks on juhtumite vähesus, üha suurenev kulusurve seoses kasvavate energiakuludega ja kõige lõpuks terav personalipuudus. Et õdede elukutsed taas atraktiivseks muuta, arutatakse paremate kollektiivlepingute sõlmimist. Kuid isegi kui tehakse muudatusi, ei saa välistada edasisi sulgemisi, eriti väiksemate kliinikute puhul.

Haiglareformide ümberkujundamisfondist on haiglate käsutuses kokku 50 miljardit eurot. Suurenenud jõupingutused on eriti olulised maapiirkondade jaoks, kus inimesed peavad sageli võitlema piiratud ravivõimaluste ja pikkade transporditeedega. See mitte ainult ei vähenda rahulolu tervishoiuga, vaid võib põhjustada ka terviseriske, kuna pikad reisid arstiabi juurde võivad suurendada suremust, eriti hädaolukordades.

Töö-, sotsiaal-, tervise- ja võrdõiguslikkuse ministeerium aga rõhutab, et praegu sulgemiste üle arutelu ei ole. Selle asemel tuuakse esile vajadus tugevamate koostöövõrgustike järele erinevate teenusepakkujate vahel. Steffi Suchanti sõnul Techniker Krankenkasse'ist on haiglamaastikul vaja "2035. aasta sihtpilti", mis peaks paremini siduma statsionaarset ja ambulatoorset ravi.

Digilahendused tervishoiule

Lahenduse võtmeks peetakse digitaalset ümberkujundamist, eriti telemeditsiini edendamist vähem asustatud piirkondades. Uuenduslikud kontseptsioonid, nagu mobiilsed tervishoiuteenuse osutajad ning perearstide ja eriarstide koostöö, võivad olla tervishoiuvaldkonnas lootusekiireks. Maapiirkondades, kus erihooldusteenused sageli puuduvad, võivad need lähenemisviisid olukorra parandamisse otsustavalt kaasa aidata.

Arsti- ja õendusabi on avalike teenuste oluline osa ning elanikkond ootab kvaliteetseid teenuseid olenemata elukohast. Paljudes maapiirkondades on aga arstide ja eriasutuste kättesaadavus piiratud, mis toob kaasa pikki sõite. Näiteks Mecklenburg-Vorpommernis elab 10 500 last ja noort lähimast lastearstist kaugemal kui 20 kilomeetrit, mis on tõsine väljakutse.

Tervishoiualane arutelu on aktuaalsem kui kunagi varem, mitte ainult Saksi-Anhaltis, vaid paljudes Saksamaa maapiirkondades. On aeg leida lahendusi, mis võtavad arvesse mitte ainult majanduslikke aspekte, vaid ka nende inimeste vajadusi, kes neid teenuseid kasutavad.