Integratsioon või bürokraatia? Rauschi vaade Bautzeni Spreehotellile!

Integratsioon või bürokraatia? Rauschi vaade Bautzeni Spreehotellile!

Saksimaa südames asuvas Bautzenis on praegu käimas põnev debatt integratsiooni teemal, mille käivitavad Spreehotelli endise direktori ja hilisema juhi Peter-Kilian Rauschi kogemused. Rajatis pandi algselt kasutusele põgenikekoduna aastal 2015. Rausch alustas suurte lootustega juba kümmekond aastat tagasi, kuid aastate jooksul on ta näinud arvukalt lõimumist takistavaid väljakutseid.

"Sa ei näinud ainult positiivset poolt," ütles Rausch, kes koges oma tegevusvaldkonnas nii traagilisi kui ka rõõmsaid hetki. Tema esialgse optimismi summutasid kiiresti bürokraatlikud takistused ja integratsioonistrateegiate puudumine. Eriti kritiseerib ta pagulaste ebavõrdset kohtlemist, mis väljendub erinevates tunnustamisprotseduurides. Seda tugevdab poliitiline olukord, kus paljudel migrantidel on keeruliste bürokraatlike takistuste tõttu raskusi jalule pääsemisega.

Lõimumise takistused ja võimalused

Rausch toob välja murettekitava tendentsi: Saksamaal on vajadus töötajate järele suur ja seda mitte ainult oskustööliste, vaid ka lihtsamate ametite järgi. "Lõimumisest räägitakse avalikkuses palju, kuid praktikas on sageli tohutu lõhe," ütleb ta. Praegused uuringud näitavad ka, et integratsiooni tase on endiselt keeruline, eriti kolmandate riikide kodanikest naiste jaoks. EMN Germany Paper andmetel elas 2021. aastal Saksamaal umbes 3,2 miljonit kolmandatest riikidest pärit naist, kelle haridustase kõikub suuresti ja kes peavad sageli võitlema vaid 44-protsendilise tööhõivemääraga.

Silmapaistvaks takistuseks on kõrged nõuded kvalifikatsioonide tunnustamisele. Samuti napib lapsehoidmisvõimalusi, mistõttu on naistel raske keele- ja lõimumiskursustel osaleda. Need on praktilised väljakutsed, mis sageli integratsiooni takistavad. Rausch sooviks näha kohustuslikke saksa keele kursusi ja intensiivsemaid lõimumismeetmeid, et parandada põgenike võimalusi.

Ühiskonna roll

Arutelu keskseks punktiks on ka linnalised pinged, mida Rausch oma ametiaja alguses koges. Koostöö kodanikualgatusega pälvis tagasilükkamise, mis tekitas linnas dialoogi ja heakskiidu. Sellised juhtumid nagu poevargused ja varakahjud suurendasid eelarvamusi Bautzeni uute elanike suhtes. Nendest katsumustest hoolimata räägib Rausch ka positiivsetest kohtumistest: pagulastega sõlmitud sõprussuhted ja sünnis osalemine – lootusekiir keset raskusi.

Rauschi karjääri nihe, tööle Punases Ristis ja kingipoes, peegeldab reaalsust, et paljud endised pagulased võivad kõigist takistustest hoolimata leida ühiskonnas aktiivse koha. Tema nägemus integratsiooni tulevikust jääb aga skeptiliseks ning ta kutsub üles suhtuma Saksamaal põgenikesse põhimõtteliselt erinevalt: "Me peaksime nägema inimesi kui võimalust, mitte kui koormat." Selline suhtumine võib aidata ühiskonnal mitte ainult takistusi murda, vaid ka potentsiaali ära tunda.

Kokkuvõttes saab selgeks, et migrantide integreerimine Saksamaal nõuab palju enamat kui head kavatsused. See ei ole pelgalt poliitiline küsimus, vaid ka sotsiaalne väljakutse, millega tuleb ühiselt tegeleda. See on ainus viis mitmekesisuses peituvate võimaluste tõeliselt ärakasutamiseks.

Põhjalikuma teabe saamiseks lõimumise põhitõdede ja väljakutsete kohta lugege artikleid Saksi, FAU ja BAMF.