Tuhanded põgenikud Kreekast alustavad uusi teid Saksamaale

Tuhanded põgenikud Kreekast alustavad uusi teid Saksamaale

Deutschland - Kreekast pärit tunnustatud põgenike reisiliigutused on hiljuti märkimisväärselt suurenenud. Föderaalse siseministeeriumi andmetel on jaanuarist maini Saksamaal varjupaika taotlenud umbes 8000 inimest. Need inimesed olid juba Kreeka võimude kaitsestaatuse saanud ja kasutanud võimalust sõita teistesse ELi riikidesse kuni 90 päevaks poole aasta jooksul vastavalt Schengeni reeglitele. Uus varjupaigataotlus teises ELi osariigis pole üldiselt lubatud ja kaitseotsijad peavad oma staatust Kreekas ära kasutama, nagu [Deutschlandfunk] (https://www.deutschlandfunk.de.

Varjupaigataotlejate olukord Saksamaal on keeruline ja selle suhtes kohaldatakse rangeid eeskirju. Pärast varjupaiga taotlemist on oma elukoha saanud inimestel õigus toetada teenuseid vastavalt varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse (varjupaigataotluse) kohaselt, kui nad vajavad. Need teenused on loodud füüsilise ja sotsiaalkultuurilise toimetuleku taseme tagamiseks. Üksik varjupaigataotleja on alates 1. jaanuarist 2025 saanud maksimaalselt 441 eurot, mis on jagatud vajalike vajaduste jaoks 245 euroks ja isiklike kulude jaoks 196 euroks, teavitatud ÜRO pagulasabi.

varjupaigaprotseduuri kulg

Aga kuidas töötab Saksamaa varjupaigaprotsess täpselt? Esiteks peavad varjupaigat otsivad välismaalased seda tegema piiri võimudes või Saksamaal võimudega, näiteks politsei- või sisseastumisrajatistes. Pärast varjupaigataotluse väljasaatmist registreeritakse föderaalsesse rände- ja pagulaste büroosse (BAMF). Salvestatakse sellised põhiandmed nagu nimi, vanus ja päritoluriik, samuti sõrmejäljed ning biomeetriline passifoto. Need andmed salvestatakse keskse põhiliste andmesüsteemis, et vältida mitmeid registreerimisi, näiteks BPB. Seejärel saab varjupaigataotleja saabumise tõendi, mis annab talle õiguse kasutada selliseid teenuseid nagu majutus ja söögikord. Pärast seda esimest etappi peavad varjupaigataotlejad elama esialgses vastuvõturajatises kuni kuus kuud enne nende levitamist omavalitsustele. Üks eesmärke on klassifitseerida varjupaigataotlejad erinevatesse rühmadesse, seega nimetatud klastrid, sõltuvalt päritoluriigist ja juhtumi keerukusest.

Õige ja varjupaigataotlejate tugi

Pärast 18 -kuulist perioodi riigis on kaitseotsijad üldiselt tunnistanud sotsiaalse abi nõudeid, mis pakub ka täiendavat tuge. Eriti pagulaste ukrainlaste jaoks on spetsiaalsed eeskirjad kestnud alates 1. juunist 2022, mis võimaldab neil saada kasu tööotsijatele põhilisusest. Lisateavet varjupaigataotlejate õiguste ja kohustuste kohta leiate UNVRCRi Saksamaa veebisaidilt.

Üldiselt on näha, et tunnustatud põgenike teekond Kreekast Saksamaale pole mitte ainult viis oma eluolukorra parandamiseks, vaid ka mitmesuguste õigusraamistikuga. Väljakutsed on kahtlemata suured, kuid varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse toetus ja varjupaigaprotseduuri kulg pakub põhiabi sel sageli vaevalisel viisil.