Suche
Tuhanded Kreekast pärit pagulased alustavad uut teekonda Saksamaale
2025. aasta juulis taotles Saksamaalt asüüli 8000 inimest, kes olid varem Kreekas tunnustatud. Teave õiguste ja protseduuride kohta.
Tuhanded Kreekast pärit pagulased alustavad uut teekonda Saksamaale
Viimasel ajal on tunnustatud pagulaste reisiliikumised Kreekast Saksamaale märgatavalt suurenenud. Föderaalse siseministeeriumi andmetel taotles käesoleva aasta jaanuarist maini Saksamaalt asüüli umbes 8000 inimest. Need inimesed olid juba saanud Kreeka ametivõimudelt kaitsestaatuse ja kasutavad võimalust reisida Schengeni reeglite kohaselt kuue kuu jooksul kuni 90 päevaks teistesse ELi riikidesse. Uus varjupaigataotlus mõnes teises EL-i riigis ei ole aga üldiselt lubatud ja kaitset taotlevad isikud peavad taotlema oma staatust Kreekas, nagu Deutschlandfunk teatab.
Varjupaigataotlejate olukord Saksamaal on keeruline ja allub rangetele regulatsioonidele. Pärast varjupaiga taotlemist on elamisloa saanud inimestel õigus varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse (AsylbLG) alusel abiteenustele, kui nad seda vajavad. Need teenused on mõeldud füüsilise ja sotsiaal-kultuurilise toimetulekupiiri tagamiseks. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist saab üksik varjupaigataotleja maksimaalselt 441 eurot, mis jaguneb 245 euroks vajalike vajaduste katteks ja 196 euroks isiklikeks kuludeks, teatab UNO refugee aid.
Varjupaigaprotsess
Kuidas aga täpselt varjupaigaprotsess Saksamaal käib? Esiteks peavad varjupaika taotlevad välismaalased tegema seda piiriametitega või riigisiseste ametiasutustega, nagu politsei või vastuvõtukeskused. Pärast varjupaigataotluse esitamist registreeritakse end Föderaalses Migratsiooni- ja Pagulasametis (BAMF). Salvestatakse põhiandmed, nagu nimi, vanus ja päritoluriik, samuti sõrmejäljed ja biomeetriline passifoto. Nagu BPB selgitab, salvestatakse need andmed kesksesse põhiandmesüsteemi, et vältida mitut registreerimist.
Seejärel saab varjupaigataotleja saabumistõendi, mis annab talle õiguse kasutada selliseid teenuseid nagu majutus ja toit. Pärast esimest etappi peavad varjupaigataotlejad elama esialgses vastuvõtukeskuses kuni kuus kuud, enne kui nad jaotatakse omavalitsuste vahel. Üks eesmärke on liigitada varjupaigataotlejad erinevatesse rühmadesse, nn klastritesse, olenevalt nende päritoluriigist ja juhtumi keerukusest.
Varjupaigataotlejate õigused ja toetus
Pärast 18 kuud riigis viibimist on tunnustatud kaitsetaotlejatel üldjuhul õigus sotsiaalabile, mis pakub ka täiendavat toetust. Eelkõige alates 1. juunist 2022 kehtivad Ukraina pagulaste suhtes erieeskirjad, mis võimaldavad neil saada hüvitisi tööotsijate põhitagatisest. Lisateavet varjupaigataotlejate õiguste ja kohustuste kohta leiate UNHCR Saksamaa veebisaidilt.
Üldiselt on selge, et tunnustatud pagulaste teekond Kreekast Saksamaale ei anna mitte ainult võimalust parandada nende eluolu, vaid on seotud ka mitmesuguste õiguslike raamtingimustega. Väljakutsed on kahtlemata suured, kuid varjupaigataotlejate hüvitiste seadusest ja varjupaigaprotsessist pakutav toetus pakub sellel sageli keerulisel teel põhjapanevat abi.