Koolide renoveerimistööde mahajäämus: Tüüringi omavalitsused jäävad probleemidele vaatamata vankumatuks

Koolide renoveerimistööde mahajäämus: Tüüringi omavalitsused jäävad probleemidele vaatamata vankumatuks

Koolide renoveerimise vajadus on praegu Tüüringis teravalt vaieldud teema. Riigikontroll soovitab oma arvutuste kohaselt koolivõimudel kaaluda võimalikke koolide sulgemisi, kuid enamik omavalitsusi ei paista muljet avaldavat. Saksa pressiagentuuri uuring näitas, et koolivõimud tahavad oma hoonetest kinni hoida, vaatamata olulisele renoveerimisvajadusele. Ainuüksi kontrollikoja šokeerivad arvud näitavad, et üheteistkümne koolivalitsuse jaoks määrati ehitusvajaduseks umbes 1,1 miljardit eurot. Sellise olukorra ajendiks on n-tv aruanne, milles kirjeldatakse haridussektori peamisi väljakutseid.

Nagu Tüüringi haridusministeerium ennustab, väheneb õpilaste arv lähiaastatel järsult. Eelkõige Unstrut-Hainichi piirkond ja Erfurt seisavad silmitsi raske otsusega arutada õpilaste arvu vähenemise korral koolide sulgemist. Kuid kuigi Erfurti koolide võimsuse rakendusaste on mõnikord üle 100 protsendi, kavandavad omavalitsused koolivõrgu planeerimisel läbipaistvat lähenemisviisi, nagu nähtub [MDR] aruandest (https://www.mdr.de/nachrichten/thueringen/schule-sanierungsbedarf-rechnungshof-100.html).

Renoveerimisvajadus arvuliselt

Kontrollikoja prognooside kohaselt on kõigi Tüüringi koolide renoveerimisvajadus kokku 3,3 miljardit eurot. 2023. aastal kontrollisid üksteist koolivõimu 28 koolimaja ja spordihoonet. Nende pakkujate eelarvevajadus ulatub seega muljetavaldava 1,1 miljardi euroni. Ligikaudu pooled külastatud koolidest ei vasta tänapäevase õppe või juurdepääsetavuse nõuetele. Ülikoolid ja GEW Thüringen nõuavad seetõttu, et riigipoliitikud tegutseksid koos omavalitsustega infrastruktuuri parandamiseks.

Eriti suur renoveerimisvajadus on Erfurti linnas. Siin on vaja 340 miljonit eurot 81 koolimaja ja 47 spordihalli jaoks. Jena vajadus on 88 miljonit eurot, Unstrut-Hainichi linnaosa hinnangul on investeeringute puudujääk 80 miljonit eurot. Seevastu Weimari linn on suhteliselt hästi positsioneeritud, kuna peaaegu kõik koolid ja spordihallid on renoveeritud ning alates 2009. aastast on hoonetesse investeeritud kokku 53 miljonit eurot.

Ametiühingute ja poliitika roll

Tüüringi GEW võtab selge seisukoha ja kutsub ministeeriume üles lahendama investeeringute mahajäämust koolisektoris ja tagama piisavad koolitarved. GEW esinaine Kathrin Vitzthum rõhutab vajadust tugeva õppimise infrastruktuuri järele ja toob välja suured piirkondlikud erinevused Tüüringi koolimajadele tehtavate kulutuste osas. Tema sõnul on riigivalitsusel hädasti vaja kooliehituse investeeringute programmi laiendada ja ka omavalitsusi toetada.

Keset seda mahajäänud renoveerimistööd tundub mõistetav kohalike võimude soov mitte koole sulgeda. Vaatamata pingelisele finantsolukorrale ja kõrgetele investeerimisnõuetele on koolide täituvus sageli kõrge. Jääb lootus parematele rahalistele vahenditele ja kindlale planeerimisele lähiaastatel, et muuta Tüüringi haridusmaastik tulevikukindlaks.