Tüüringi lasteaiakriis: pered võitlevad ellujäämise nimel!

Tüüringi lasteaiakriis: pered võitlevad ellujäämise nimel!

Tüüringi liidumaal seisab lasteaiamaastik silmitsi suurte väljakutsetega, mida põhjustavad demograafilised muutused. Eelmisel aastal sündis kõigest 11 803 sündi – see on madalaim arv alates 1955. aastast. Prognooside kohaselt väheneb lasteaialaste arv 2030. aastaks umbes 17%, enne kui 2042. aastaks on oodata väikest 6,9%-list kasvu. See areng ei mõjuta mitte ainult rajatisi endid, vaid ka peresid, kes maapiirkondades on sageli sõltuvad sotsiaalsest infrastruktuurist.

Mida see aga Tüüringi noorte perede jaoks tegelikult tähendab? Lasteaedade sulgemine, eriti maapiirkondades, toob vanematele kaasa pikemaid sõite ja rahalist koormust. Vasakpartei on seetõttu pakkunud välja meetmed nende väljakutsete lahendamiseks. Näiteks kutsutakse kokku komisjon, mis tegeleks lasteaedade rahastamisega. See komisjon peaks koondama erinevate valdkondade esindajad, et töötada välja lahendus pärast seda, kui osariigi valitsus on seni parlamendi otsust eiranud.

Finantsperspektiivid ja sotsiaalne infrastruktuur

Rahastamine tuleb kiiresti ümber mõelda. Praegu on aluseks lastega seotud kindlasummaline määr, kuid vasakpoolsed nõuavad üleminekut kindlasummalisele sisustusele. Eesmärk on säilitada päevahoiu pakkumine ka rahaliselt nõrgemates piirkondades. Lasteaedade moratooriumi eesmärk on aidata vältida töötajate koondamist ja samal ajal pehmendada sulgemisest tulenevat sotsiaalse infrastruktuuri kadu.

Lisaks eeldatakse, et Tüüringi saab lähiaastatel föderaalvalitsuselt taristu laiendamiseks ligikaudu 220 miljonit eurot aastas, kusjuures osa neist vahenditest investeeritakse sotsiaalasutustesse. Kavandatav 25 miljoni euro suurune ümberkujundamisfond on mõeldud ka lasteaedadele paindlike pindade loomisele ja vajalike renoveerimistööde edendamisele eelkõige maapiirkondades. See on eriti oluline, sest seal ei leidu sageli lastehoiule alternatiive.

Laste arv ja sotsiaalsed suundumused

Sündimuse areng Tüüringis on osa suuremast demograafilisest muutusest, mida võib täheldada Saksamaal. Nagu destatise statistikud teatavad, elas 2022. aastaks suurlinnades juba 60 miljonit inimest, st 71% elanikkonnast. Hoolimata nende piirkondade üldisest kasvust ja rändest tuleneva suurenemise tõttu on maapiirkondade väljakutse eriti suur. Eelkõige on muutumas rahvastiku vanuseline struktuur: kui maapiirkondade noored pered kardavad sageli oma olemasolu pärast, siis paljud nooremad inimesed kolivad linnakeskustesse, mis halvendab veelgi mõjutatud piirkondade olukorda.

Sageli on nende arenduste juhtimine omavalitsustele tasakaalustav tegu. Lastepäevakodude sulgemine ei tähenda mitte ainult lastehoiukohtade kaotamist, vaid mõjutab oluliselt ka noorte perede elukvaliteeti. Igal pool arutletakse selle üle, kuidas rahalisi vahendeid jaotada nii päevakodude kui ka muu olulise infrastruktuuri, näiteks kohaliku ühistranspordi toetamiseks. Praegune olukord näitab, et perede vajaduste mõistmiseks ja tulevikuväljavaadete loomiseks on vaja kiiresti tegutseda.

Arvestades neid väljakutseid, on veelgi olulisem, et kõik poliitilised otsustajad võtaksid kokku, et luua hea keskkond järgmistele põlvkondadele ja stabiliseerida Tüüringi sotsiaalne struktuur. Lähiaastad on määrava tähtsusega lasteaiamaastiku ja ühiskonna kui terviku edasise arengu suuna määramisel. Planeerimisel tuleb arvesse võtta ka ettenägematuid sündmusi, näiteks pagulaste sissevoolu, et oleks võimalik paindlikult ja tulevikku orienteeritult reageerida.