Protest Halles: Meie oleme linnapilt” Merzi küsitavate väljaütlemiste vastu

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Halles (Saale) avaldas 40 inimest meelt CDU juhi Merzi vastuoluliste avalduste vastu migrantide kohta. Flash mob näitas solidaarsust ja mitmekesisust.

In Halle (Saale) protestierten 40 Menschen gegen CDU-Chef Merz' umstrittene Aussagen zu Migranten. Der Flashmob zeigte Solidarität und Vielfalt.
Halles (Saale) avaldas 40 inimest meelt CDU juhi Merzi vastuoluliste avalduste vastu migrantide kohta. Flash mob näitas solidaarsust ja mitmekesisust.

Protest Halles: Meie oleme linnapilt” Merzi küsitavate väljaütlemiste vastu

Möödunud laupäeval kogunes umbes 40 inimest Saksi-Anhalti riikliku rändeorganisatsioonide võrgustiku (LAMSA) korraldatud välkmobiilüritusele Halles (Saale) Leipzigi tornis. Aktsiooni põhjuseks oli CDU parteijuhi Friedrich Merzi vastuoluline avaldus, milles käsitleti rändetaustaga inimestega seotud “probleemi linnapildis”. Selles kampaanias osalemine peaks selgeks tegema, et need inimesed on ühiskonna lahutamatu osa ja lihtsalt kuuluvad sellesse. “Meie oleme linnapilt,” viitasid osalejate värvilised plakatid ürituse demonstratiivsele iseloomule.

LAMSA esimees Mamad Mohamad selgitas, et aktsioon toimus ilma kõnedeta, et luua võimsaid pilte. Ta rõhutas migrantide kogukonna väljendamise ja solidaarsuse kiireloomulisust. Aktsiooni ajal olid kohal ka poliitilised esindajad, sealhulgas linnavolinik Fabian Borggrefe ning osariigi parlamendiliikmed Hendrik Lange (vasakul) ja Wolfgang Aldag (rohelised). Mohamad ütles, et Merzi avaldused olid emotsionaalselt haavavad ja tugevdasid tunnet, et migrante ei tajuta ühiskonna osana.

Sotsiaalsed reaktsioonid

Merzi avaldused ei tekitanud pagulasorganisatsioonides vastakaid tundeid, vaid tekitasid elevust ka poliitilisel maastikul. Kui SPD juht Saskia Esken märkis, et Merzi vaated on parempopulistlikud, siis Vasakpartei juht Jan van Aken andis mõista, et näeb ettepanekut "vastikul rassismina". Merz pooldab topeltkodakondsuse piiramist erandjuhtudega ning sooviks luua võimaluse rikkuritelt topeltkodakondsuselt kodakondsus ära võtta. Eskeni sõnul soodustavad sellised nõudmised "teise klassi kodanike" teket ja võivad potentsiaalselt luua Saksamaal kaheklassilise ühiskonna.

Saksa Konjunktuuriinstituudi (DIW) president Marcel Fratzscher väljendas samuti muret selle radikaliseerumise võimalike tagajärgede pärast. Need avaldused on korrelatsioonis laiema aruteluga CDU otsuste üle karmistada varjupaigapoliitikat. Näiteks CSU kavandab "julgeolekuplaani", mis nõuab piiridelt kaitset taotlevate isikute üldist tagasilükkamist. Eksperdid hoiatavad aga, et sellised ettepanekud rikuksid rahvusvahelisi ja Euroopa õiguse norme.

Vaadates tulevikku

Protesti Leipzigi torni juures peeti sotsiaalse lõhestumise ennetavaks meetmeks. LAMSA kavatseb kaaluda samme migrantide häälte võimendamiseks, võimalusel korraldada suurem miiting. Hendrik Lange nõuab Merzilt vabandust, et teadvustada migranditaustaga inimeste haavatud tundeid.

Rände- ja inimõigustealane dialoog on jätkuvalt kuum teema, eriti lähikuudel. Saksamaa poliitiline maastik on muutumas ja kodanikuühiskonna hääled mängivad arutelus üha kesksemat rolli. Kuidas sündmused arenevad, on näha. Üks on aga selge: mitmekesisus on Saksa ühiskonna osa, mida tuleb kaitsta ja tähistada.