Abielulahutuse šokk! Susann seisab silmitsi valusa tõega
1. juulil 2025 seisab Susann silmitsi oma lahutusega, samal ajal kui Johanna sõidab Cornwalli oma memuaare kirjutama.

Abielulahutuse šokk! Susann seisab silmitsi valusa tõega
Täna, 1. juulil 2025 on Susannil otsustav hetk: Roman esitab talle allkirjastatud lahutuspaberid. Selle otsuse lõplikkus sunnib Susanni oma uue eluolukorraga leppima. Samal ajal saab Clemens teada, et miski ei takista lahutusprotsessi, mis annab talle uue lootuse oma tundeid Susanni vastu välja elada. Kuid pinna all möllavad emotsioonid: Susannil on rõhuv tunne, et ta reedab talle sümpaatset Romani. Sellest olukorrast areneb emotsionaalne kaos, mis paneb nii temale kui ka Clemensile palju pinget. ARD meediateek aruanne selle kohta, kuidas need keerulised suhted mõjutavad peategelaste elu.
Mida sa sellistel emotsionaalsetel aegadel teed? Johanna otsustab sõita Cornwalli, et kirjutada oma memuaare ja ehk saada veidi eemale oma sõprade segadustest. Aga mis teeb hea memuaari? Selle küsimuse esitab endale ka Johanna. Valju Julia Landers Mälestusteraamatut nimetatakse sageli "romaaniliseks biograafiaks" või "autofiktsiooniks". See on midagi enamat kui lihtsalt autobiograafiline narratiiv – see räägib konkreetsetest sündmustest, emotsionaalsetest arusaamadest ja autori subjektiivsest vaatenurgast. Johanna jaoks võiks kirjutamine olla töötlemise vorm – võimalus mõtiskleda iseenda tegelikkuse üle ja valada see kirjanduslikku vormi.
Kirjutamine kui tervenemisprotsess
Autor Julia Landers on kirjutanud oma mälestusteraamatu ja võrdleb end teiste kirjanikega, nagu Tara Westover ja Elisabeth Gilbert, kes käsitlevad oma teostes igapäevaseid kriise ja isiklikke murranguid. Landers näeb tema teost “Separation al dente – kuidas ma klammerdusin millegi külge, mida mul niikuinii kunagi polnud” sobivana mälestusteraamatu definitsioonile. Need teosed suudavad edastada emotsioone, puudutada lugejaid ja tekitada tunde, et nad pole rasketel aegadel üksi. See on ka identifitseerimise tüüp, mis on tänapäeva sageli isoleerivas maailmas väga oluline.
Põnevad on ka erinevused memuaaride tajumises USA ja Euroopa vahel. Kui USA-s on žanr väga populaarne, siis Saksamaal valitseb sageli teatud vastumeelsus. Landers tutvustab meile väljakutseid, millega autorid oma memuaare turustada üritavad. Mõnikord on memuaarid peidetud muude mõistete alla, sest tundmatute autorite jaoks puudub selge turg, mis teeb Johannal oma raamatu eduka positsioneerimise veelgi keerulisemaks.
Susanni ja Clemensi jaoks oluline samm
Susanni ja Clemensi jaoks on lahutus põhimõtteline muutus. Nende suhte dünaamika võib pärast lahutust jäädavalt muutuda. Tasapisi uut lootust omandav Clemens võib mõista, et armastus Susanni vastu mängib tema elus oma rolli ka pärast nende abielu lõppemist. Teisel pool on Susann, kes peab tegelema süütunde ja lahusolekuga, püüdes samal ajal ennast ja oma soove uuesti määratleda.
Nende tegelaste lood viivad meid lähemale elu ja armastuse küsimustele ning ka kirjutamise kaudu väljendamise vajalikkusele. Ükskõik, kas memuaarides või romaanides võib iseenda uurimine olla tervendav ja avada uusi vaatenurki. USA kirjanik Janis Jamison on samuti hiljuti kirjutanud oma lahutusest ja näitab, kuidas isiklike konfliktide jagamine kirjanduslikus vormis võib olla nii teraapiline kui ka katarsis. Selle kohta saate lisateavet aadressilt Peegel Internetis.